amalinks wokungena

Breaking News

Indlala Isisidla Ubhedu, Inkomo Zicuba Esigabeni seMatabeleland


Inkomo ecubayo
Inkomo ecubayo

Sekulendlala embi eZansi yemaNdebeleni esihlasele uzulu kanye lezifuyo kulandela ukungani kahle kwezulu esigabeni lesi.

Izifuyo, ikakhulu inkomo seziqalile ukucuba ngenxa yokusilela kwamadlelo kanye lamanzi okunatha.

Loba nje uhulumende elohlelo lokuncedisa izakhamizi ngomumbu inengi kaliwutholi ngoba kuphiwa abampofu lasebekhulile.

UMnu. Shadreck Ncube osuka kuVillage 3 eNyandeni uthi indlala ekhona ayisifuna ukuthi abantu bahlalele izandla. Kungakho uselime esivandeni sakhe lapho athola khona isitshebo.

Kutsho uNcube: “Okuyisivande lokhu kuyangiphathisa ngendlela ezinengi abanye bayabuya bedinga imbhida zokuwoda lami ngitsheba khonapha into engathi iyangihlupha yiyo amanzi ngithwala ngamagabha ngithela ngamagabha.Njengoba ubona la ngama butter nut ayathela amanye sefuna ayabe efuna amanzi every 3 days uwathelela.”

UMnu Edgar Ncube oweGungwe uthi uhlelo lukahulumende lokuphathisa izakhamizi ngomumbu luyasiza ngoba inengi belizabulawa yindlala.

UNcube uthi izifuyo yizo ezibhekane lendlala embi kakhulu njalo inkomo seziqalile ukucuba.

“Abantu siyabe sicuphelana lapha lalaphayana ukuthi sikwanise ukuphila sidle but kubuhlungu ezifuyweni ngoba isifuyo kasizicabangeli njengathi abantu, isifuyo sesiphila ngokuthi sithengelwe ukudla , amadlelo vele akusela into okuthiwa yidlelo – indawo yonke sokiyisikwakwa .Amanzi, angike ngikhulume ngamanzi yindaba ebuhlungu kakhulu njengoba lokhu usazi mfowethu amadamu lokhu adubuka ngokuna kwezulu leliyana kuze kube lamuhla akulalutho seluke lwayenziwa akuthathwanga nyathelo lokhu kunjalo,” kutsho uNcube.

UKhansila kaWard 5 eNyandeni uMnu Adam Bhebhe uthi inani labantu abahola umumbu kahulumende liphansi lapho kuqathaniswa lendlala ehlasele uzulu.

“Kulezinsuku kulobunzima kakhulu emaphandleni, ikakhulu indlala, especially nxa sekusiza lesisikhathi sokuthi ababekutholile ngalesiya sikhathi okuncane emasimini abanye babengavunanga okulinganayo so sokuphelile sebekhangelele ukuhola from the social welfare kodwa ke akulalutho olungezelelweyo bonalabo ababevele benefit lokhu kuyibonabo,” kutsho uNcube.

UNkosikazi Julieth Nkiwane isakhamuzi seSitezi uthi uhulumende kumele aholise wonke umuntu osemaphandleni umumbu ukuze izakhamizi zingaxabani ngalokhu kudla.

“ISocial Welfare yona ayingakhethi njalo ngibona ingani nxa isiza ayizwe kuzakhamizi ukuthi zona zifuna ukuholiswa njani amabele nxa bebuya lemithetho yabo itshiya ixabanise abantu , abantu sebezondana abantu bayalwa ngoba kulokukhethana kulokukhulumana , sibona ingani iSocial Welfare kumele itshintshe ukwenza kwayo,” kutsho uNkiwane.

UKhansila uBhebhe uthi ukuqonga kwentengo yempahla ezitolo sekutshiye izakhamizi zitshaywa ngamakhanda.

“Ngoba abantu sebekhumbula nsuku zonke ukuthi athenge isinkwa athi uyathenga isinkwa lamuhla afice siyimali engaka ethi uyathenga lokhu afice sekutshintshile abantu abasazazi ukuthi bayanga?Akusela muntu olemali , sabona ibond note seliwile kanti yilo esilithembileyo noma usiya ebank uthola ibond note awutholi USA.Silabomama abale BP abafuna imithi, uzafica uthwala nzima ukuthi uyithenge ungela USA,” kutsho uBhebhe.

KoMaphani duzani ledolobho leGwanda inkomo zifela edamu ngenxa yokubanjelwa edakeni kuthi eBezha eMzingwane lakho inkomo sezicuba.

UKudla kwenkomo okuthengiswa ezitolo kuyasilela kuthi lapho kutholakala kuyabe kubiza kakhulu esikhwameni.

please wait

No media source currently available

0:00 0:04:05 0:00

XS
SM
MD
LG