amalinks wokungena

Breaking News

Inani Lezehlakalo Zenkohlakalo Liyehla eZambia, Kutsho Inhlanganiso yeTransparency International


Umfanekiso Obonisa Uphenyo Lokuveza Inkohlakalo Emazweni eAfrica
Umfanekiso Obonisa Uphenyo Lokuveza Inkohlakalo Emazweni eAfrica

Inani lezehlakalo zenkohlakalo selehlile elizweni leZambia okungokwakuqala eminyakeni elitshumi edluleyo ngokutsho kwenhlanganiso ephenya okuphathelane lenkohlakalo emhlabeni jikelele eyeTransparency International. Iziphathamandla zeZambia zithi lokhu kubangelwe yikuzimisela kwazo ukuqinisa umbuso olandela umthetho lokuthula. Lolu daba luqoqwe yintathelizindaba ye Voice of America uKathy Short eseLusaka eZambia. Lutolikwe njalo lwafundwa yiStudio 7.

Umqondisi wogatsha lwenhlanganiso yeTransparency International eZambia uMnu. Maurice Nyambe utshele umsakazo weVoice of America eLusaka ukuthi ukuphenya inkohlakalo luhlelo oluqakathekileyo oluqhutshwa emhlabeni wonke ukuze kubonakale isilinganiso sayo.

“Ilizwe leZambia selehle ngemiklomelo emibili kungalane yamanani enkohlakalo okutsho ukuthi selingcono. Imiklomelo yeCorruption Perception index kumbe CPI iqalisa kokunye ize iyefika kokulikhulu okutsho ukuthi nxa uku zero ulenkohlakalo ephezulu kodwa kokulikhulu, ilizwe liyabe limsulwa. Kuminyaka elitshumi edluleyo, eleZambia belisiba ezingeni elibi, kwathi emithathu sama ndawonye kumiklomelo engamatshumi amathathu lantathu-33. Okwamanje, sesingcono kumatshumatshumi amathathu lasikhombisa-37.”

Inhlanganiso ye Transparency International ithi uhlelo lwayo lwe CPI lusetshenziswa ukuhlela amazwe ngezinga lawo lenkohlakalo emphakathini, lithathela kuphenyo oluqhutshwa zingcwethi lempendulo yemibuzo ebuzwa abantu makhaza. Uhlelo lwe CPI luchaza inkohlakalo njengokwephula amandla umuntu awaphiweyo ukwenzela ukuthi azinothise.

Umbiko wenhlanganiso ebona ngezemali emhlabeni jikelele eye International Monetary Fund owomnyaka ka 2023 ngokubuswa kwelizwe leZambia lenkohlakalo lubonisa ukuthi inkohlakalo le yabangela ukukhuphuka kwemali ebhadalwa labo abathola inhlelo zama tenders lezokwakha kusabusa umongameli Edgar Chagwa Lungu phakathi komnyaka ka 2015 kusiya ku 2021.

Umbiko lo uphinda ukubeke sobala ukuthi kwabhadalwa imali enengi kunhlelo zokwakha imigwaqo okuyikho okwavula indlela zenkohlakalo.

Ngaphandle kokuba lomthelela kwezomnotho welizwe, inhlanganiso ezimeleyo elwela ukulinganiswa kwamathuba kwabesifazana labesilisa eye Zambia National Women’s Lobby ithi abakhokheli abangabesifazana e-Zambia sebedibane lemigoqo eminengi ebangela ukuthi bengaphatheki kwezombusazwe ngenxa yenkohlakalo.

“Sesithola impendulo kulokho ebesikulwela. Besilwela ukuthi izehlakalo zenkohlakalo zehle ukwenzela ukuthi abesifazana besebenze kumumo okhululekileyo ngoba inkohlakalo iyehlisa inani labesifazana abafuna ukuphatheka kwezombusazwe lobunye ubukhokheli,” kutsho uNkosazana Juliet Chibuta, umqondisi waleyo inhlanganiso:

UMnu. Felix Nkulukusa, umabhalane wogatsha lukahulumende weZambia olubona ngezemali uphawula ngemizamo yabo{

“Sesisungule ugatsha lokuthatha lokho okwakuntshontshiwe phezu kwekhomishini ebona ngokulwisana lenkohlakalo, saphinda sakhetha inhlanganiso ezingamatshumi amabili lanye kwezemithetho lakwezinye indawo ukuthi ziphathisane ekuzameni ukuthathela abantu konke abakuthola ngenxa yenkohlakalo,”

Abasola umongameli Hakainde Hichilema bathi ukubotshwa kwabantu besetheswa amacala enkohlakalo kwenziwa kwabezombusazwe abaphikisana laye kuphela njalo yikuqhubeka kwalokho okwakuvele kusenziwa nguhulumende odluleyo.

Kodwa umongameli weZambia ugcizelela ukuthi ukulwisana lenkohlakalo akwenzelwa ukukhahlameza abaphikisana laye kwezombusazwe. Ngomnyaka ka 2022, iziphathamandla zeZambia zasungula umthethwandaba wokuthetha amacala enkohlakalo ngesiphangi-phangi. Akulamuntu osetholakale elecala selokhe kwasungulwa imithethwandaba le.

please wait

No media source currently available

0:00 0:05:00 0:00

Forum

XS
SM
MD
LG