amalinks wokungena

Breaking News

Abalezikhwelede Ezibhedlela Bakhala Ngokuthathelwa Imphahla nguHulumende


Esibhedlela seMpilo
Esibhedlela seMpilo

Uzulu weZimbabwe ukhuthaza uhulumende ukuthi amise ukuthathelwa kwezigulane ezilezikwelede impahla ngoba lokhu kutsho ukuthi ukwelatshwa lokuthola impilakahle sokuzakuba lilungelo labalemali kuphela njengoba nje lohulumende engenelisi ukuphathisa bonke abaswelayo abadinga ukwelatshwa.

Zimbabwe Lawyers for Human Rights
Zimbabwe Lawyers for Human Rights

Inhlanganiso yamagqwetha alwela ilungelo loluntu, eye Zimbabwe Lawyers for Human Rights, itshele ikhomithi yedale lephalamende ekhangela amalungelo oluntu, kumaviki asanda kudlula ukuthi abantu baqhubeka bevalelwa ezibhedlela kumbe bethathelwa impahla ngenxa yokwehluleka ukuhlawula indleko zokwelatshwa.

Inhlanganiso le ithi ukuthola impilakahle kanye lokwelatshwa ezibhedlela zikahulumende lilungelo laso sonke isizalwane seZimbabwe esimunyethwe lakusisekelo sombuso.

Lokhu kulandela imbiko ethi izibhedlela ziqhubeka zidinga amankampani okulandelela izikwelede athatha impahla zabantu abalezikwelede ukuze zithengiswe kutholakale limali.

Nxa sokufakwe lembadalo yamankampani la, izikwelede lezi zicina seziqonge phose okuphindwe kabili okwenza kubenzima ukuthi abantu bazihlawule.

UNkosikazi Regina Khupe, oyisakhamuzi, uthi welatshwa ekupheleni komnyaka nyakenye kodwa kasahlawulanga ngoba engelamali. Wahlala esibhedlela okwamalanga waba lesikwelede esingaphezu kwamakhulu amabili – i$228 kodwa uthi laba abezikwelede bathi sokumele ahlawule imali ephezu kwamakhulu amathathu amadola – i$342 angayenelisiyo.

Umnumzana Zibusiso Dube olwela amalungelo oluntu, uthi impilakahle lilungelo likazulu elivikelwa yisisekelo sombuso welizwe okutsho ukuthi kumele kudingwe ezinye indlela zokuphathisa izibhedlela ezingagoqeli ukuthathela abantu impahla. Ethi inengi labathathelwa impahla ngabangelalutho okugoqela abafelokazi, asebegugile kanye lemizi engelabazali okufana nje lokugadla intwala ngewisa.

UMnumzana Thobani Ncube, okwezombusazwe, uthi izibhedlela lezi zicabanga ukuthi abantu bekela ngabomo nje ukubhadala bakhohlwe ukuthi kubangelwa yikuswela. Inengi labantu, ethi alisebenzi kungakho alila amamedical aid njalo lona elomkhuhlane alitsheli ngoba vele okukhulu akulamkhosi.

UNkosikazi Patricia Tshuma, uthi uhulumende kugatsha lweSocial Welfare uyazama kodwa ukhulelwa yilabo abadinga usizo abanengi kakhulu. Uthi batholele udadewabo ogula eMpilo usizo kulolugatsha oluthatha yonke inhlawulo yokuhlala esibhedlela bona basalelwe nje yikudinga imithi engekhoyo esibhedlela.

Okwezempilakahle, uDokotela Wedu Ndebele uthi izibhedlela zidinga imali yokuthi zisebenze njalo aziphonguthumela abadinga izikwelede zingaqalanga zazama ukukhulumisana lalowo olesikwelede. Uhlupho uthi inengi labantu liyabaleka kukanti kungcono ukuthi olesikwelede abuye esibhedlela akhulumisane labo baphathisane ukuthi angabhadala njani kancane kancane.

Ugatsha lwezempilakahle lokondliwa kwabantwana luthi izibhedlela zikahulumende kuleli azilamali yokuqhuba umsebenzi ngoba imali ingaphumi kuhle esikhwameni sikahulumende. Lokhu sokutshiye inengi lazo zingenelisi ukuthenga imithi, ukudla lokunye okunenginengi okudingakala nsukezonke osokusiba ngumthwalo kazulu.

please wait

No media source currently available

0:00 0:04:15 0:00
Lapho esitholakala khona

XS
SM
MD
LG