amalinks wokungena

Breaking News

Abantu Kwele South Africa Bavumelana Lohulumende Ngemithetho Ezakwenza Kube Nzima Ukuthi Abokuza Behlale Kulelolizwe


Aaron Motsoaledi
Aaron Motsoaledi

Umphathintambo wogatsha lwendaba zesekhaya kwele South Africa, uMnumnzana Aaron Motsoaledi, uthi inengi lezizalwane zakwele South Africa selamukele inyathelo likahulumende lokwethula imithetho emitsha elawula ukungena kwabantu kulelolizwe ezakwenza kube nzima ukuphephela, ukusebenza lokuba yisizalwane selizwe leli ebantwini bokuza.

Emazwini awethulele isizwe esePretoria ngoLwesithathu, uMotsoaledi uthe inengi lezizalwane zakweleSouth Africa lemukele ngezandla zombili inguquko uhulumende afuna ukuyenza kumithetho yokungena lokuphuma kwabantu kwele South Africa.

UMotsoaledi uthi isiqokoqela senguquko yale imithetho esiyemukelwe lidale labaphathintambo, yikuthi eleSouth Africa liphume ekubeni yingxenye yomthetho weUnited Nations ovikela iziphepheli lezihambi emazweni, beselingena kutsha selisemukela lesi sivumelwano likhetha elikwenelisayo lelingakufuniyo.

“Ugatsha lwendaba zasekhaya luhluze zonke ukuphawula komphakathi ngale imithetho lwathola ukuthi iyemukelwa. idale labaphathintambo lalo seliyemukele sekulindwenje ukuthi lesi zinqumo ziyekwethulwa ephalamende zilungela ukuba ngumthetho.”

Eminye yemithetho esilungiselelwa ukwethulwa yiSouth Africa igoqela ukuthi labo abazophephela kweleSouth Africa kuzafuna babe bengadlulanga kwamanye amazwe lapho abebengaphephela khona.

Kuzaba lemithetho njalo ezakwenza kube nzima ukuthi umuntu wokuza abeyisizalwane sakweleSouth Africa. Kuzaba lomthetho njalo obamba ngamandla abaqatshi ukuthi bengadlulisi inani elithile labantu bokuza abaqatshiweyo. Kuzaba njalo leminye imisebenzi eyenziwa yizizalwane zakweleSouth Africa kuphela okungavunyelwa abakwamanye amazwe ukuthi bayenze.

Kulomthetho njalo ozabamba ngamandla bonke abakwamanye amazwe abavule izitodlwana zokudla emalokitshini ukuthi babhalise ukuze labo abangelancwadi zokuba kweleSouth Africa bengavunyelwa ukuqhubeka.

Umnumnzana Motsoaledi uthi kungekudala bazafaka isicelo sokuthi iphalamende yakhe umthetho ngakho konke osekuvunyiwe. Uthi lokhu okwenziwa yiSouth Africa okusilobandlululo kodwa isebenzisa ilungelo layo okuyinto eyenziwa ngamazwe amanengi.

Uthi iSouth Africa ithwele amagabha avuzayo ngobunengi bezizalwane zakwamanye amazwe eziselizweni ngokungekho emthethweni ngakho limithetho emitsha izakulungisa konke lokhu.

Izizalwane zeZimbabwe okuyizo ezinengi kweleSouth Africa sezethule imibono ehlukeneyo ngale imithetho emitsha esendleleni.

Isizalwane seZimbabwe, uMnumnzana Mcasiseli Gwaza, uthi kusobala ukuthi inengi lale imithetho iqondiswe kuzizalwane zeZimbabwe.

“Abantu baseZimbabwe bazahlangana nenkinga enkulu kakhulu ngoba ngokusho kwabo bathi imithethole izoqina kakhulu ngoba iya emazweni angathi alezimpi namazwe anezinkinga ezinkulu futhi ngokutsho kukaMotsoaledi iZimbabwe ayikho kulolo luhlu okungaba yilizwe eliyingozi. Kodwa thina siyizizalwane zeseZimbabwe siyazi ukuthi eZimbabwe akuhlaleki njalo kunzima ukuthi uchazele umuntu. Yebo akulampi enjengaleyo esiyibona kubo Afhanistan, oSomalia lakibo Sudan.”

Ingcitshi yezemithetho, uMnumnzana Vuzumuzi Sibanda, uthi kusazothatha isikhathi ukuthi limithetho isebenze.

“Laleyo Bill uma iya ephalamende ungathola ukuthi ayikwazi ukuphumelelanje ibe yiBill ngoba kungaba lamabandla aphikisayo angavumelani layo. Akusho ukuthi kungavuka kusasa sekwenziwe umthetho ngoba kusasenohambo oluthile okufanele lwenzeke okufana lokuthi kuqala kuzafanele kube nayo le Bill, idlule kulower naku upper house. Kanti ngeke sibelesiqiniseko ukuthi kuzaphumelela kuyephambili lokho ngoba ukhetho oluzayo kubonakala ingathi luzaguqula into ezinengi la eSouth Africa.

Izibalo zikhombisa ukuthi izizalwane zeZimbabwe yizo ezinengi abantwini bokuza abaseSouth Africa. Inengi labo lisebenza endaweni zokudlela, ezabalindi kanye lezokwakha okuyinto engathokozisi abanengi kwele South Africa.

Ugatsha lwendaba zasekhaya luthi ngomnyaka luphindisela emuva izizalwane zakwamanye amazwe ezifika izinkulungwane ezingamatshumi amathathu kantike inengi lalaba ngabadabuka eZimbabwe.

Forum

XS
SM
MD
LG