amalinks wokungena

Breaking News

AbeZimbabwe Abase South Africa Bathi Bazasekela Ukutshengisela Okwekhaya


Ababhaxabulwe ngamapholisa betshengisela eHarare
Ababhaxabulwe ngamapholisa betshengisela eHarare

Ngesikhathi abamabandla ezombusazwe, inhlanganiso zikazulu kanye labantu makhaza sebemezele ukuthi kuzakuba lokutshengisela okukhulu ezweni lonke kusasa, izizalwane zeZimbabwe kweleSouth Africa sezethule usekelo olukhulu kulokhu kutshengisela kanti zikhuthaza amapholisa ukuthi aziphathe kahle nxa engafuni ukucina esebhekana lentukuthelo yomphakathi.

AbeZimbabwe kweleSouth Africa bathi, kayikho enye indlela elamandla okukhombisa ukuthi sekwanele ukuhlupheka kwabantu, edlula ukutshengisela okuqoqwe yizizalwane zeZimbabwe kusasa.

Isizalwane seZimbabwe uMcasiseli Gwaza uthi ukutshengisela yiyo yodwa indlela uzulu alayo, eyokukhuluma lohulumende ongalaleliyo.

Ngiyakuncoma kakhulu ngoba, usapho lwaseZimbabwe seluhlupheke kakhulu. Ma kuyikuthi abantu bayahlangana bezame ukuthi basikhiphe kulolu uncindezelo esikulo ngibona kuyinto enhle kakhulu kakhulu.

Obona ngokuqhutshwa kwenhlelo zenhlanganiso yeCrisis in Zimbabwe Coalition kweleSouth Africa umnumnzana Joy Mabhenge, uthi kusobala ukuthi laye uhulumende ubevele esezibuza ukuthi bathuleleni abantu beZimbabwe phezu kokuhlupheka okungaka.

“Silozulu othwele amagabha avuzayo ngenxa yezomnotho ezilele ngogedla kanye lohulumende ongazikhathaziyo ngokunakakela abantu lokuvikela amalungelo abo. Uhulumende ongazihluphiyo ukupha abantu bakhe izinto eziqakathekileyo ukuze umuntu aphile”, kutsho uMabhenge.

Umgcinisihlalo webandla leZAPU kweleSouth Africa umnumnzana Bongani Halimana uthi kabasoke bagoqe izandla babukelenje ngamehlo nxa uzulu esthengisela kusasa eZimbabwe.

“Simatasatasa lathi la eSouth Africa, sisebenza lenhlangano amacivic groupings amanengi, amabandla aphikisayo. Sibusy lathi siyalungiselela ukutshengisela. Ngesikhathi ukutshengisela kusenzakala ekhaya lathi sizobe sitshengisela lapha eSouth Africa,” kutsho uHalimana.

AbeZimbabwe laba baxwayisa amapholisa ukuthi ekele umkhuba wokusetshensizwa ukutshaya abantu abatshengiselayo. Bathi akufanelanga amapholisala acabange ukuthi uzulu akalawo amandla okuzivikela nxa kusephulwa ilungelo lakhe.

Umnumnzana Future Msebele uthi amapholisa kusasa kufanele enze umsebenzi wawo wokuvikela uzulu ukuze kulungiswe umonakalo osuhlasele ilizwe.

Kutsho uMsebele: “Lokhu yikho okumele abantu bakwenze ngoba sesikhathele ngalo umbuso okhona okwamanje. Thina sesifuna umbuso wabantu ngoba konke okwenziwa nguhulumende weZimbabwe okwalesi isikhathi akulanto eright.”

Kodwake umnumnzana Gwaza uthi ngemva kokutshengisela kwakusasa, umanyano wabatshengiselayolo kuvuze uhle wakhe umhlahlandlela ocacileyo kumalungiselelo wokhetho oluzayo.

“Ngicabanga ukuthi uma bengahlangana laba abantu laba bezame ukusikhethela umuntu oyedwanje ohlambulukileyo, ozothenjwa ngumuntu wonke, kungabi mhlawumbe ngumuntu olezandla ezingcolileyo ozosolwa ngabanye engconywe ngabanye. Abasikhethelenje umuntu oyedwa o clean onguye ozoyihola lento asebeyihlanganisile bebanengi benjalo,” kutsho uGwaza.

Abasiki bebunda bona bathi ngokwakuqala embalini yeZimbabwe ukuthi kuqoqwe umanyano omkhulu kangaka kusolwa indlela uhulumende aqhuba ngayo izinto.

please wait

No media source currently available

0:00 0:02:54 0:00
Lapho esitholakala khona

XS
SM
MD
LG