amalinks wokungena

Breaking News

Inhlanganiso Ezizimeleyo Zithi Kufunakala Ukudla Ngesiphangiphangi eZimbabwe, Zambia, Malawi Lamanye Amazwe Okulendlala Eyesebekayo


Zimbabwe Hunger Crisis
Zimbabwe Hunger Crisis

Inhlanganiso ezibona ngokutholakala kokudla okweneleyo, eZansi yezwekazi leAfrica, sezikhuthaze ohulumende lenhlanganiso ezinceda abalambayo emhlubulweni lo, ukuthi zithathe amanyathelo esiphangiphangi okuthumela ukudla emazwe ayisitshiyangalombili abhekane lendlala eyesabekayo.

Lezi inhlanganiso ziqhube umhlangano ePitoli ngoMvulo.

Inhlanganiso lezi ezigoqela eyeFood, Agriculture and Natural Resources Policy Analysis Network, eyeHuman Science Research Council, eyeNational Agricultural Marketing Council leye Agriculture Research Council zithi kudingeka uncedo lwesiphangiphangi lindlala ingakaqali ukubulala abantu.

Lezi nhlanganiso zithi eleZimbabwe, eleZambia leleMalawi asethwele amagabha avuzayo ngenxa yokutsha kwezilimo, amanzi lamadlelo enkomo.

Kulo umhlangano kuvele ukuba abantu abaseziqintini ezinengi zeZimbabwe sebetshelwe yizilimo kukanti njalo abalimi abaphila ngokufuya sebelahlekelwe zinkomo lezinye izifuyo.

Amanzi abikwa lawo eseluhlupho endaweni ezinengi ikakhulu ezabelweni zeMaNdebeleni, Masvingo lezinye ngenxa yesigudumezi se El Nino, esidalwa yikuguquka komkhathi.

Isiphathamandla senhlanganiso yeFood and Agriculture Organisation of the United Nations, uMnumnzana Lewis Hove, uthi uhlupho lwezokudla eZimbabwe lemazweni amanengila luqale ngesikhathi seCovid 19.

“ICovid 19 ibhidlize inhlelo zonke zokudla lezokulima. Ibangele njalo ukwehla kwezomnotho emazweni okwenze kwangabi lemali eyeneleyo yokuxhasa inhlelo zokulima. Lokhu sekubangele ukuthi inengi yalamazwi bengenelisi ukuthola ukudla okweneleyo kungakho sekungene indlala.”

Amanye amazwe athintekayo yiAngola, Botswana, Madagascar, Mozambique leNamibia. Inhlanganiso lezi zithi kusukela ngoMfumfu nyakenye sekufe inkomo ezizinkulungwane eziyisitshiyagalolunye (9,000) emazweni la.

Izikhulumeli ebezikulo umhlangano zinxuse ohulumende ukuthi benze konke abakwenelisayo ukutholisa uzulu ukudla njengoba inengi bangeke bavune lutho lonyaka ngenxa yale indlala.

Abehlanganiso lezi-ke bathi sekufakwe izicelo kuzigodlo zabakwamanye amazwe kuzwekazi leAfrica ukuze kutholakale uncedo lwesiphangiphangi.

Bathi lindlala osekulenyanga egcweleyo ibhuqa kulamazwe ibangelwa yikuguquka kwezomkhathi kanyi lesomiso esibizwa Elnino. Isiphathamandla senhlanganiso yeAgriculture Research Council, uMnumnzana Johan Malherbe, uthi zinengi imbangela zale indlala.

“Kusukela ngoZibandlela kube lesomiso ezesabekayo emazweni ezwekazi leAfrica. Ezinye ingxenye zeZambia kome okumangalisayo. EZimbabwe ukoma lokhu bekubambe ilizwe lonke. Esouth Africa lakho ibibambile kwezinye indawo okuletha indlala edlula leyo ezasiyibone emazweni la.”

UMongameli Emmerson Mnangagwa usehle wamemezela ukuthi iZimbabwe ibhekane lenhlakelele okulinyathelo elivulela usizo lwesiphangiphangi. E-Zimbabwe kudingeka uncedo olubiza amabhiliyoni amabili amadola eMelika.

IZambia yona ithi bayizigidi eziyisithupha abadinga uncedo lokudla. IMalawi yona idinga izigidi ezingamakhulu amabili amadola ($200 million) ukutholela izizalwane zayo ukudla.

Ngokutsho kwenhlanganiso eomanyano wamazwe womhlaba eyeUnited Nations bafika izigidi ezingamatshumi amabili abantu asebedinga ukudla kweziphangiphangi kulawa mazwe.

Forum

XS
SM
MD
LG