amalinks wokungena

Breaking News

I-Zimbabwe Isungulula Isibanga Sakuqala Sohlelo LwamaSelf Testing Kits


Members of the Edo Firemen Preservation Association perform Japanese traditional firefighting techniques during the New Year's fire brigades exercise in Tokyo.
Members of the Edo Firemen Preservation Association perform Japanese traditional firefighting techniques during the New Year's fire brigades exercise in Tokyo.

Uhulumende weZimbabwe usesungule isibanga sakuqala sohlelo lokuthi umuntu azihlole igcikwane lengculaza ensitha eyedwa – iSelf Testing, anduba loluhlelo lumemetheke elizweni lonke, kungeminye yemizamo yokugcwalisa izimiso zokulwisana lengculaza kusiyafika umnyaka ka 2020 ezibizwa ngokuthi yi 90-90-90.

Indlela le, yokuzihlola umuntu esemzini wakhe eyama Self Testing Kits ibikwa isikhona emavinkilini athengiswa imithi, amapharmacy ngentengo yamadola ayisithupha-$6.

Ukuzihlola kuthatha imizuzu elitshumi lanhlanu kusukela uzihlaba uthatha igazi kusiyafika kumpumela.

Uhlangothi lwenhlanganiso yomanyano wamazwe omhlaba, iUnited Nations Program on HIV and AIDS ithi ukuvumela ukuzihlola igazi kukhuthaza abantu ukwenza lokhu ngoba abanye besesaba ukuya endaweni ezilabanengi kuthi abanye kube yilabo abangenelisi ukufinyelela indawo lezi.

Isakhamuzi uNkosikazi Edna Nkomo uthi yena kazi isimo sakhe sengculaza. Uthi vele khona ukuphuma umuntu esithi uyehlolwa kuxegisa amadolo ngoba engazi ukuthi uzawubheka awuthini umhlaba ngemva kokuthola impumela kungakho yena angakhetha ukuzihlola eyedwa ensitha.

Esinye njalo isakhamuzi, uNkosikazi Sibongile Mzamo, uthi utshayela uhulumende ihlombe ngalelinyathelo ethi kuvele kuqakathekile ukuthi abantu bazi isimo sabo njalo kuzaphathisa abaphila bonke ukuthi bazihlole bendawonye bengekhaya bengayanga endaweni ezikhatshana.

UMzamo wengeze esithi kodwa ulokunqineka kancane ukuthi abanye abantu balakho ukwehluleka ukwamukela impumela abayitholayo ngoba bezihlole kungela oke wakhulumisana labo wabalungiselela ukuthi babelakho ukwamukela yiloba yiphi impumela lapho bezihlola. Ethi wesabela ukuthi abanye bangazibulala kuthi labo abathetheneyo bacine bexabene nxa impumela ingasabanga yiyo akade beyikhangelele sebejikelana inyoka iphila.

Osakhulayo, uNkosazana Amanda Ndlovu, uthi asumqondo omuhle lo, ngoba abantu balakho ukuzibulala kanti bekukhona okungamanga kahle nge Kit abayisebenzisileyo.

UMnumzana Derrick Mnkandla, oyisakhamuzi njalo, uthi kumele kukhulunyiswane ngodaba lobandlululo luqedwe anduba abantu bavunyelwe ukuzihlola. Elokukhathazeka ukuthi abantu balakho ukufihlelana impumela lalapho bethe bazihlola besesaba khona ukukhangelelwa emanzini ngenxa yesimo sabo.

Ingcwethi kwezempilakahle lamalungelo oluntu zithi njengoba uzulu esevunyelwa ukuzihlola kumele kube lemigoqo ezavalela ukuhlolwa ngenkani ezindlini ikakhulu abesifazana ngomkabo kumbe izisebenzi zendlini ngabaqhatshi kungabikhona umuntu obanjwa ngamandla ukuzihlola yena engakukhwabithi.

Inhlolisiso eyenziwe nyakenye iveze ukuba okwakhathesi inani labantu elizinikela ukuyahlolwa igazi njalo abazi isimo sabo limi kumatshumi ayisithupha lasithupha ekhulwini – 66%.

please wait

No media source currently available

0:00 0:05:30 0:00
Lapho esitholakala khona

XS
SM
MD
LG