amalinks wokungena

Breaking News

Sokudingwa i$140 Million Yokunqabela Indlala eZimbabwe


Abantu abalambayo kwele Zimbabwe bafika izigidi ezine.
Abantu abalambayo kwele Zimbabwe bafika izigidi ezine.

Ikhomithi yenhlanganiso yeUnited Nations eqoqa ukudla kosizo emazweni asezansi yezwekazi le Africa iRegional Inter-Agency Standing Committee (RIASCO), ithi idinga usizo lwesiphangiphangi lwemali yokudingela izinkulungwane zabantu abalambayo ukudla.emazweni asezansi yezwekazi le Africa.

Linhlanganiso ithi abadinga uncedo lokudla eZimbabwe sebesedlula izigidi ezine.

Ekhuluma emhlanganweni wabezindaba obuse Johannesburg ngoLwesibili, obona ngezosizo lokudla emazweni asezansi yezwekazi le Africa enhlanganisweni ye United Nations, uMnumnzana Timo Pakkala, uthe indlala ebangelwe ngumkhathi odalwa yikutshisa phezu kwamanzi olwandle, owe El Nino, isitshiye abantu abedlula izigidi ezilitshumi lesithupha besendlaleni emangalisayo emazweni asezansi yezwekazi le Africa.

UPakkala uthe eZimbabwe lakho indlalale idla amahabulo. Izizalwane zeZimbabwe ezedlula izigidi ezine (4,3 million) zidinga usizo lokudla ngesiphangiphangi.

Uthe emalini abayifunayo ekulwiseni indlala eZimbabwe kusasilela amadola edlula izigidi ezilikhulu ($140,395,910).

“EZimbabwe lonyaka besikhangelele abantu abayi 1,6 million abadinga uncedo lokudla. Lelo nani selengezelelekile laya fika ku 3.1 million okulinani labantu abadinga usizo. Kodwake sicabangela ukuthi bonke abadinga usizo bayedlula lelinani.”

Uthe iZimbabwe ngelinye lamazwe ahamba phambili kwezokusilela kokudla okwakha umzimba lamanzi ahlanzekileyo. Phakathi kwamazwe alitshumi lanhlanu abhekwe yile inhlanganiso, iZimbabwe ngelinye lamazwe amahlanu adinga usizo ngokuphangisa okwedlula la amanye.

Benengi abantu abalambayo eZimbabwe.
Benengi abantu abalambayo eZimbabwe.

Ngokutsho kombiko owethulwe yile inhlanganiso isimo sendlala lesi sesitshaye kwazwela ebantwaneni okokuthi kudingeke ukuthi abantwana abedlula izinkulungwane ezingamatshumi amabili (23,000) badingelwe usizo lokudla.

Umcebisi enhlanganisweni yeUNICEF unkosikazi Karen Allen utshele istudio 7 ukuthi indlala ka El Nino iqala ukuhlukumeza abantwana bezalwa baze babe bedala.

“Omama abazithweleyo abatholi ukunakakelwa ngokugcweleyo okuyinto ebangela ubunzima nxa sebebeletha beseke kuphazamisa impilakahle yabantwana abazalwayo. Abantwana besikolo labo bacina bengasayi esikolo ngenxa yendlala kanti bacina besenza izinto ezifaka impilo zabo engozini ukuze bathole ukudla.”

Kusenjalo i RIASCO ithi lindlala ayihluphi bantu kuphela kodwa idlisa izifuyo imbuya ngoluthi eZimbabwe. Leyinto egcizelelwa ngobona ngezokulima enhlanganisweni ye United Nations umnumnzana Sina Luchen.

“Kudingela ukudla kwezifuyo ikakhulu lezo ezimithiyo. Kulemizamo njalo yokulethela izifuyo lezi amanzi.”

Inhlanganiso lezi ezilwisa isimo sendlala zithi loluncedo eziludingayo nxa lungasatholakalanga isimo singaba sibi ngo 2017.

Udaba Esilethulelwe NguBenedict Nhlapho
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:05 0:00
Lapho esitholakala khona

XS
SM
MD
LG