amalinks wokungena

Breaking News

Kuqhamuka Isihudo seTyphoid Emizini Embalwa yeHarare


Izigulane ziselatshwa umkhuhlane wesihudo seTyphoid eHarare.
Izigulane ziselatshwa umkhuhlane wesihudo seTyphoid eHarare.

Izakhamizi zeHarare ziveze ukukhathazeka ukuthi umkhuhlane wesihudo sohlobo lwe Typhoid ulakho ukumemetheka kulelidolobho kulandela ukwehluleka kwekhansili ukutholisa abantu amanzi ahlanzekileyo ezimpompini. Izakhamizi lesi zinqineka nje ngempilakahle yazo kulandela ukuqhamuka komkhuhlane lo weTyphoid, emizini ebalisa eye Glen Norah, Hopley kanye leBudiriro.

Umkhuhlane lo uqhamukanje ngesikhathi sezulu okuletha ingozi ngamandla ikakhulu ebantwini abasebenzisa amanzi aphuma endaweni ezingavikelekanga. Imizi enjengeMabvuku ibikwa ileminyaka ingatholi amanzi ezimpompini kuthi ikhansili le isitshele izakhamizi njalo ukuthi kuzakuba lokusilela kwamanzi ngenxa yokuguga kwempompi ezisetshenziswayo. Inengi lezakhamizi selithola amanzi ezibhoraneni, okunzima kakhulu kulabo abasebenzayo. Amanzi la asethengiswa lapho abasakhulayo abahlawulisa khona idola ukuyakukha amalitha angamatshumi amabili.

Isakhamuzi, uNkosikazi Edna Chikomo, oweMabvuku, uthi bona abasebenzayo akula abangakwenza ngaphandle kokuqhatsha bonaba abahlawulisa ukuyakukhela amanzi ngoba bengenzanga njalo bazabulawa yimikhuhlane.

Ukungabi lamanzi ezindlini kwenza abantwana badle izithelo kwezinye izikhathi ukudla bengagezanga izandla nxa wena mzali ungekho. Njalo isikhathi esinengi lapha elokitshini lethu ngenxa yokusilela kwamanzi sokulabantwana abagula umkhuhlane wesikhumba othelelwanayo okubangela ukuthi sesize sicine sisithi kungaba lomntwana olalumkhuhlane sithi angayi dlala labanye abantwana”.

Isakhamuzi, uMnumzana Benson Siwela, uthi akudingeki mali enengi ukuthi kuqedwe lumkhuhlane, udubo nje yiziphathamandla ezingaqakathekisi impilo kazulu.

Kulomnyaka ophelileyo uhulumende usebenzise imali engange $20 million ethengela abaphathintambo izimota kodwa sikhangele ukuthi kulomkhuhlane onjenge typhoid ongadingi $20 million ukuthi ulungisiswe. kulokunengi okungaqakathekiswa nguhulumende okumele kulungisiswe”.

Esinye njalo isakhamuzi, uNkosikazi Emelda Maplanka, uthi ngaphandle kokusilela kwamanzi, ukungabuthwa kwezibi kwenza kuhle kube lula ukuthi lumkhuhlane umemetheke indawo yonke okuyikho okwenza bahlalele evalweni ngempilakahle yabo.

Iyahlupha vele impilo yakhona nxa ungelamanzi. Nxa usufuna amanzi sokumele uwahambele ukuyawathola. Kwenza imikhuhlane ngoba abanye abantu bacina besidla bengagezanga izandla ngoba amanzi ekhatshana. Lezambuzi! Kungakho besicela ukuthi amanzi abekhona”.

Umongikazi, uNkosikazi Charity Mbedzi, uthi kuqakathekile ukuthi ngalesi sikhathi abazali bacebise abantwana ukuthi badlalele khatshana lendawo abantu abavame ukulahlela khona izibi njalo baqakathekise ukugeza izandla ngamanzi ahlalanzekileyo bengakaphathi ukudla.

Kuqakathekile ukuthi omama sinanzelele abantwana ukuthi enyaweni bagqokile njalo sibakhangele ukuthi abadlaleli kiwo amanzi ngoba kulula ukuthi bathole imikhuhlane edalwa ngamanzi ikakhulu amanzi ahlale endaweni okwesikhathi eside. Lalapho besidla, sinanzelele ukuthi bagezile izandla. Ingcekeza kumele sibophe izibi zethu emaphepheni lapho zingakathathwa”.

Ocubungula ezokuhlalisana kwabantu, uMnumzana Mlondolozi Ndlovu, uthi ikhansili idinga ukuzinuka amakhwapha ukuze inike izakhamizi imfanelo zazo hatshi ukuthukuza amakhanda emqubeni khona kukhanya ukuthi udubo luyeza kwezempilakahle nxa kungalungiswanga ukuhanjiswa kwenhlelo ngendlela.

“Ungahamba endaweni ezinjenge mabvuku, dzivarasekwa labo kuwadzana uzathola abantu asebekhulile abaleminyaka ephezu kwe 65 abangela msebenzi ongabapha imali. Ikhansili icina isibavalela amanzi okuyikho lapho abacina sebethola imikhuhlane eminenginengi. Sikhangelele ukuthi uhulumende uzaqalaisa umsebenzi wokuncedisa omanisipala”.

Okhangela amalungelo oluntu, uMnumzana Khumbulani Maphosa, uthi kumqoka ukuthi uhulumende aqakathekise udaba lwamanzi ngoba engenzanga njalo kulakho ukuthi ilizwe lizithole selikusimo esibi njengomnyaka okwaqhamuka ngayo uhlobo lwesihudo lwecholera.

Ngikhumbula ngomnyaka wecholera. Kumele sikhumbule icholera leyana ngoba umumo owadala icholera leyana ulokhu ukhona lalamhla okungenza ukuthi icholera leyana iphenduke futhi. Yizinto okumele ukuthi aluba zinanzelelwe zaqakathekiswa”.

Ikhansili yeHarare ithi iyakhathazeka ngokuqhamuka kwe typhoid ikakhulu eHopley, esendaweni eseduze lebizwa ngokuthi Mbudzi lapho okuthengiswa yonke impahla kanye lokudla, okulakho ukubangela ukumemetheka komkhuhlane ngamandla. Ithi ngaphandle kokuthi abantu basebenzise amanzi ahlanzekileyo, kumele njalo kumiswe labo abapheka bathengise ukudla kuyoyonke indawo okuyabe kungahlolwanga lokuhlolwa.

Lanxa isisekelo sombuso sikubeka obala ukuthi ukuthola amanzi ahlanzekileyo kulilungelo lomuntu wonke, amadolobho amanengi, ikakhulu eleHarare, ayehluleka ukukufeza lokhu.

please wait

No media source currently available

0:00 0:05:21 0:00
Lapho esitholakala khona

XS
SM
MD
LG