amalinks wokungena

Breaking News

Kuqhubekela Phambili Ukuhlukumezwa Kwentathelizindaba eZimbabwe


Intathelizindaba ezinanze ilanga leWorld Press Freedom Day.
Intathelizindaba ezinanze ilanga leWorld Press Freedom Day.

Ngesikhathi umhlaba jikelele unanza ilanga lenkululeko ekwethulweni kwezindaba ele World Press Freedom Day, inhlanganiso ezilwela amalungelo abonozindaba kanye labosowabo beZimbabwe bathi bakhathazeke kakhulu ngokwanda kokuhlukunyezwa kwentathelizindaba.

Bathi lokhu kwenziwa yikusetshenziswa kwemithetho yesisekelo sombuso esidala. Inhlanganiso yentathelizindaba eye Zimbabwe Union of Journalists ithi inani lentathelizindaba ezihlukunyeziweyo loba ukubotshwa zisemsebenzini wazo likhwele ngokuphindwe kabili ngo 2016.

Ngesikhathi amanye amazwe ezitshayela ihlombe ngenguquko lentuthuko enhle esibe khona kwezokwethulwa kwemibiko ngenkululeko, mkhulu umkhosi ohlatshwa eZimbabwe.

Isiphathamandla senhlanganiso yabezindaba eyeZimbabwe Union of Journalists (ZUJ) uFoster Dongozi, uthi ngo 2016 inani lentathelizindaba ezihlukunyeziweyo loba ukubotshwa zisenza umsebenzi wazo likhwele ngokuphindwe kabili (100%).

UFoster utshele iStudio 7 ukuthi okubakhathazayo yikuqhubeka kwamapholisa lohulumende bebopha, ukutshaya, ukwalisa lokulawula umsebenzi wentatheli zindaba besebenzisa imithetho efana leAIPPA lePOSA engekho kusisekelo esitsha.

Umhleli wephephandaba lebulenjini eleSouthern Times News uMxolisi Ncube uthi sinye kuphela isizatho esenza uhulumende alele emthethweni omdlala kwezokwethulwa kwemibiko.

EZimbabwe silombuso lowana okhangelele ukuthi abantu kumele bathole lokhu okufunwa yilowo mbuso. Kungabi khona okuvela kumacele angabe ephikisa kumbe elokunanzelela kakhulu lokusola izinto ezenzakalayo. Silohulumende ongathandiyo ukuba amaqiniso avele. Uhulumende olezinto ezinengi ofuna ukuthi azifihle zingafinyeleli ebantwini.

Okenzakale ngosuku kunanzwa ilanga leWorld Press Freedom Day.
Okenzakale ngosuku kunanzwa ilanga leWorld Press Freedom Day.

Ngokutsho kwenhlanganiso emela indingeko zokwethulwa kwemibiko eye MISA Zimbabwe, ngo2016 kwaba lezehlakalo ezinengi zokutshaywa kwentatheli, ukubotshwa kwazo, ukwethuselwa kanye lokuhlukunyezwa ngendlela ezitshiyeneyo.

AbeZimbabwe Association of Community Radio Stations (ZACRAS) bona bakhala ngokuthi sekuleminyaka engamatshumi amathathu lesithupha ilizwe lithole uzibuse kodwa akukabi ngitsho lowodwa umsakazo wezigaba osuphiwe imvumo yokusakaza.

Intatheli yeZimbabwe ezimeleyo kweleSouth Africa uStanley Karombo uthi kuyamangalisa ukubona uhulumende ephitshekile ngokwenqabela ukwethulwa kwezindaba.

Embusweni okhululekileyo ngeqiniso akusiwo msebenzi kahulumende ukutsho ukuthi ngubani okufuze athole imvumo yokusakaza kumbe ukungayitholi. Kungumsebenzi womphakathi ukuzitsholo ukuthi umsakazo siyawudinga loba hatshi. Umsebenzi kahulumende yikuncedisa ukugcwaliseka kwezifiso zikazulu nxa efuna ukusungula imisakazo eZimbabwe.

Ngakwelinye icele enye njalo intatheli yeZimbabwe uNdumiso Mlilo ukhala ngokuthi lobanje sekuleminye imisakazo ezimeleyo, kukhanya yonke kugoqela leye ZBC yethula indaba ngokuzithiba ukungakhulumi lokho okungafunwa nguhulumende.

Ungaze uthole icontent, manje mina ma ngingahamba eZBC ngithi ngile product enje, sebezaqala ukungitshela ukuthi khiphalokhu. Sesike sakubona kusenzakala ebantwini abanengi abafana labo Conti Mhlanga. Uhulumende weZimbabwe yena kufanele azihluphe ngokuthi abantu kumele bathole ilungelo lokuthi bakhulume umbono wabo as long bengathethisi muntu, bengephuli umthetho.

Inhlanganiso ye Amnesty International ithi eZimbabwe inhlanganiso zezindaba ezizimeleyo zithwaliswe nzima nguhulumende. Ingcitshi kwezombusazwe umnumnzana Pedzisai Ruhanya uthi isisusa sonke senhlupho ezibhekane leZimbabwe ikakhulu kwezamalungelo oluntu, ngumkhuba wokuthi wonke ophiwe isihlalo usefuna ukufela khona, okwenza azibiyele ngameva ukuze angakhitshwa.

Uhlupho lokufuna ukubusa kokuphela alutholakali kuphela kuZanu PF, lukhona enhlanganisweni zikazulu lemabandleni aphikisayo. Lobumba inhlanganiso kamasingcwabisane ufuna ukufa layo. AKusuye yedwa uMugabe ofuna ukufela esikhundleni sekungumkhuba eZimbabwe.

Intathelizona zithi ziyesabela ukuthi imithetho ephakathi kokubunjwa nguhulumende elawula ezokusetshenziswa kwe internet,izakupha uhulumende amanye amandla okuvimba ukwethulwa kwemibiko ngokukhululekileyo abantu besebenzisa ofacebook, WhatsApp, Twitter lamakheli ebulenjini.

XS
SM
MD
LG