amalinks wokungena

Breaking News

Izatholakala na i$45 Million Yokugcwalisa Indingeko Zabatsha eZimbabwe?


Abasakhulayo ababephatheke kuhlelo lweYALI.
Abasakhulayo ababephatheke kuhlelo lweYALI.

EleZimbabwe lidinga izigidi phose ezingamatshumi amane lanhlanu - $45 million, yokugcwalisa indingeko zabatsha kwezempilakahle lamathuba emisebenzi, inengi elithi leli liphupho nje nxa kukhangelwa umumo wenotho yelizwe.

Ugwalo olukhitshwe nguhulumende weZimbabwe kanye lohlangothi lokunakekelwa kwabantwana kunhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba, iUnited Nations Children’s Fund, luthi inani labatsha kuleli liyakhula ngamandla okutsho ukuthi phezu kwabantu abathathu kwabane bayabe bengaphansi kweminyaka engamatshumi amathathu lanhlanu kusiyafika umnyaka ka2020.

Ingcwethi zithi lokhu kutsho ukuthi kudingakala imali enengi yenhlelo zabatsha kwezempilakahle kanye lokuthi bathole imisebenzi nxa ilizwe lizakuba lekusasa elesithunzi.

Lokhu kungenziwanga, ugwalo lolu luthi ubugelekeqe buzakhwela ngamatshumi lambili ekhulwini – 12% kuminyaka elitshumi ezayo kuthi imikhuhlane yengulamakhwa, ukuzithwala masinya, ukwenda masinyane kanye lengculaza kuqonge, abatsha bezama ukuziphilisa.

AbeUNICEF-Zimbabwe, bathi ilizwe lilahlekelwa ngama billion amabili amadola-$2billion, ngomnyaka ngokusilela kwenhlelo lamathuba abasakhulayo.

Osebenza labatsha, uNkosikazi Anele Jona, uthi inani labatsha elikhulayo litsho ukuthi uhulumende kumele engeze imali ephiwa ugatsha lwempilakahle ukuze abatsha bathole indlela zokuvikela ukuzithwala, imithi yengculaza, inhlelo zokuthola ulwazi lokuthatha izinqumo ngempilakahle kanye lamathuba okufunda lokusebenza.

Lokhu kugcizelelwe yisakhamuzi, uNkosikazi Similo Ndiweni, othi kulusizi ukuthi okwakhathesi uhulumende uyehluleka ukunakekela intsha eyiyo enengi njalo ekhangelelwe ukuthuthukisa ilizwe kodwa iyatshabalala ngemikhuhlane kanye lokuswela amathuba.

Osakhulayo, uBongani Maponga, uthi kuqakathekile ukuthi kukhulunyiswane labasakhulayo ngendlela zokuvikela.

Udaba Esilethulelwe NguNothando Sibanda
please wait

No media source currently available

0:00 0:05:43 0:00
Lapho esitholakala khona

Okwakhathesi, abatsha yibo abasengozini enkulu yokuthelelwa igcikwane lengculaza. Kungakho ethi nxa ingculaza iqhubeka imemetheka kibo ilizwe liyakuba yini njalo iyaphela ithini ingculaza ngomnyaka ka 2020.

Indlala kanye lokuswelakala kwemisebenzi sokuvele kwatshiya inengi labasakhulayo lingasasebenzi kwathi inani lamantombazana elendiswa kumbe elenda isikhathi singakeneli liqonga.

IUNICEF-Zimbabwe ithi isiqalile ukuthola imbiko yokuqonga kwenani lamantombazana elenda masinya ngenxa yokusilela kokudla elizweni.

Isakhamuzi, uNkosikazi Emelda Ngwenya, uthi kuyadabukisa ukuthi abantwana baqala imizi besesebancane ngenxa yokuswelakala kwamathuba okufunda kanye lokusebenza elizweni.

Inhlanganiso yokucubungula kuleli, iZIMSTAT, ithi phose amatshumi amane ekhulwini – 36% labantu abangaqhatshwanga kuleli lileminyaka ephakathi kwamatshumi amabili lamatshumi amabili lane, 20-24. Udubo lokuqonga kwenani labasakhulayo alikho kuleli kuphela kodwa emazweni amanengi awezwekazi leAfrica. EZimbabwe, udubo lolu lwengezwa yikuwa kwenotho yelizwe osokutshiye inengi lingafinyeleli inhlelo zempilakahle lamathuba okuzithuthukisa.

XS
SM
MD
LG