amalinks wokungena

Breaking News

Uzulu Uzonde Uganunwabu Ngohlelo Lwama Bond Notes


Omunye wabatshengisa ezitaladini uthwele imali yama bond notes.
Omunye wabatshengisa ezitaladini uthwele imali yama bond notes.

Izizalwane zeZimbabwe kweleSouth Africa zizonde ziganunwabo ngokwethulwa kwamabond notes eZimbabwe zisithi azakwenza impilo yabo ibenzima njengoba bengasoke benelisa ukuyasebenzisa amabond kweleSouth Africa nxa beke bethekelela ekhaya loba bethengise okuthile.

Abaphila ngokuthenga impahla kweleSouth Africa besiyathengisa ekhaya, bathi ukwethulwa kwamabond notes kuzakwenza impilo yabo ibelukhuni okumangalisayo.

Labo abesebevule amabhizimusi ekhaya bathi sebezavala njengoba izinto ezifuneka kulawo mabhizimusi zithengwa ngamarandi kanti bona bayabe bethengelwe ngamabondi, okuyinto enzima ukuthi umuntu awantshintshe athole amarandi emali enkulu.

Abanye bathi amabondi la azasiza kuphela uhulumende leziphathamandla zakhe njengoba bona yibo bodwa abayabe bethola imali mali emabhanga uzulu yena ephiwa leliphepha.

Lokhe kuhlupha ukuthola imali emabhanga kwele Zimbabwe.
Lokhe kuhlupha ukuthola imali emabhanga kwele Zimbabwe.

Isizalwane seZimbabwe uMnumnzana Lebani Nkomazana uthi amabond notes la azakwenza kube yingozi ukuya ekhaya ngekhisimusi.

“Akukhathalekile useBotswana, useSouth Africa ukuphi, kuzobanzima ngefestive season abuyayo. Uzohamba ekhaya ufike khonangale, sekumele ma uhamba ulemali, ulebudget ulemali yangaphandle ongeke uyitshintshe ngoba ma uyitshintsha, uzathi usuyifuna back after that festive season uyiswele ngoba balutshwana abantu abayabe besamukela amabond.”

Esinye isizalwane seZimbabwe, uMnumnzana Mlungisi Tshabalala, uthi ulokwesabela ukuthi amabond notes la azadala umonakalo omkhulu kwezomnotho njengalokhu okwenziwa ngama Bearer’s cheques.

“Siwamukele ngenhliziyo ebuhlungu kakhulu.Ngizakuthi ngamabond paper ngeke ngithi yinote ngoba liphepha elingelavalue into engathengiyo ma ungaphumela phandle kwelizwe. Akelingitshele njengoba abantu beZimbabwe bonke bephila ngokuphumela phandle besiyathenga izinto bezothengisa elizweni baza order ngani?”

UNkomazana uthi inyathelo likahulumende leli lizabhidliza impilo zalabo abaphila ngokuthenga lokuthengisa, njengoba abakuthengisayo kuvela phandle kwelizwe.

“Kuzoba buhlungu impilo izoba nzima ngoba lithe lisungulwanje lelo bond note, kwezinye indawo kwatholakala ukuthi irate ibingasafani khona kwathiwa izabi lingana 1 is to 1, njalo kuzoba nzima kakhulu ebantwini abanama imports and exports, ngoba kufunakala imali yangaphandle, utshintshe amabond notes ebe ngama US$ loba yiphi imali yangaphandle ukuthi ukhone ukuyothenga.”

Abantu abanengi bathi kabawathandi ama bond notes.
Abantu abanengi bathi kabawathandi ama bond notes.

UTshabalala uthi okunye okubakhathazayo yikuthi uhulumende kazange azihluphe ngokufundisa abasemazweni ngale imali yakhe entsha lobanje esazi ukuthi yibo abaphethe umnotho welizwe ngokuthumela ekhaya.

“Asekhona amafake lile one day lisebenzile sesibona abantu sebelamafake. Njengabantu abangaphandle sisenkingeni enkulu kakhulu. Njalo ekhaya uthola umuntu ethwele irand esikhwameni, ethwele idola, ethwele ibond coin, ethwele ibond note ethwele iBotswana Pula konke kuthiwa kuyasetshenzwa.”

Omunye oweZimbabwe uMnumnzana Msobho Dliwayo, uthi ufikelwa yikwesaba nxa ecabanga ngamabond lalokhu kwenzakala ngesikhathi samabear cheques.

“Indaba zamabond zisithwalisa nzima asilali ebusuku sicabanga izimali zethu ezanyamalalayo. Siyakhumbula zinini ukuthi silezimali zethu amaquadrillion awanyamalala emabank ebuye omunye umuntu ethi sengibuya lento ethize uzwa usesaba.”

Loba kunjalo bakhona abathi limali izasiza kakhulu kwabahlala emakhaya njengoba bekungasatholakali ngitsho imali yokuthenga.

Udaba Esilethulelwe NguBenedict Nhlapho
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:10 0:00
Lapho esitholakala khona

XS
SM
MD
LG