amalinks wokungena

Breaking News

Abantu Sebevunyelwa Ukuthenga Impahla Etshiyeneyo eSouth Africa


Banengi abantu abawoda impahla kwele South Africa.
Banengi abantu abawoda impahla kwele South Africa.

Izizalwane zeZimbabwe kwele South Africa besezemukele ngezandla zombili inkulumo kahulumende yokuthi uzakwesula imigoqo ebivimba ukuthengwa kwemphahla lokudla okuthile phandle kwelizwe.

Kodwa basuke bathukutheliswa yikuthi uhulumende uthi akajahanga ukususa imigoqole.

NgolweSihlanu umphathintambo wogatsha lwezamankampani lokuthengiselana uMnumnzana Mike Bimha uthe uhulumende uzasusa imigoqo ebisenqabela ukuthengwa kwemphahla ethile phandle kwelizwe ngoba isiwenzile umsebenzi wayo.

Kodwa-ke NgeSonto uBimha utshele iphephandaba leSunday Mail ukuthi ukususwa kwale imigoqo kungathatha izinyanga loba iminyaka ngoba uhulumende engajahanga lutho.

AbeZimbabwe laba bathi lobanje besemukela inkulumo yokuthi limigoqo izakhitshwa, kabasiboni isizatho sokuthi kuthathe izinyanga ngoba umthetho wemigoqole oweStatutory Instrument 64 kawuzange ubasize kodwa ubalethele uhlupho lobunzima obukhulu ekuseleleni imuli zabo ezisekhaya.

Umgcinisihlalo wenhlanganiso elwela amalungelo enengi labomama abasebenza kweleSouth Africa bethumela impahla ekhaya unkosazana Victress Mathuthu uthi akakuzwisisi ukuthi kungani uhulumende engalungisi lokhu afuna ukukulungisa limigoqo isikhitshiwe.

“Kuyajabulisa ukuzwa ukuthi uhulumende usecabange ukuthi asuse leyo ban kodwa kubuye kungajabulisi kahlehle nxa uhulumende ezathi kusengathatha izinyanga kumbe iminyaka. Siyobe sikuphi thina ngaleso sikhathi kuthatha izinyanga kumbe iminyaka. Siyafisa ukuthi uhulumende wethu engasicabangela. Ngithe ma ngikuzwa ngacabanga ukuthi mhlawumbe yinto ezakwenzeka njengakusasanje. Kuyadabukisa ukuthi yinto ezakwenzeka mhlawumbe ngemva kwezinyanga mhlawumbe ngemva komnyaka.”

Omalayitsha labo sebezaqalisa ukwenza umsebenzi wabo.
Omalayitsha labo sebezaqalisa ukwenza umsebenzi wabo.

Uhulumende wethula lumthetho ethi uvikela amankampani eZimbabwe, kwabangela ukutshengisela okulodlakela abantu bephikisana laye kulokho.

Unkosazana Nomazulu Ndlovu uthi le yinto okufanele ukuthi aluba uhulumende wahle wayenza nyakenye ngesikhathi abantu besithi izakwenza impilo ibenzima hatshi lokhu asekukhuluma. Uthi iqiniso yikuthi vele impahla abazifunayo kazikho ekhaya.

Ekhuluma emhlanganweni weziphathamandla zamankampani kahulumende, amankampani azimeleyo lezinye inhlangothi obukhuluma ngokusebenza kohlelo lweZim Asset, umphathintambo wogatsha lwezamankampani lezokuthengiselana umnumnzana Mike Bimha, uthe loluhlelo selufezile injongo zalo kanti futhi luhlangene lobunzima obukhulu.

Amankampani akweleSouth Africa abesezimisele ukuphindisela lawo ngokwenqabela ukungena kwemphahla zeZimbabwe kuleli. Ngakwelinye icele lokhu bekusenza kube nzima ukugcina imisebenzi ebicandwe ngamankampani abathenga lezi impahla phandle kwelizwe.

Kodwake usephinde watshela iphephandaba leSunday News ukuthi uhulumende ufuna ukuqala ethule imithetho ezabamba ngamandla ingatsha zikahulumende lamankampani ukuthenga eZimbabwe isilinganiso esithile sezinto abazisebenzisayo.

Esinye isizalwane seZimbabwe unkosazana Thabo Ndiweni uthi ukuthi bona behola irandi besekuthiwa bayethenga impahla ekhaya ngedola kunzima.

“Ngoba siyazi ukuthi thina sisebenza ngapha. Sihola irandi. Irandi ma usulitshintshela kudola lisuke libe yimali enengi kakhulu ukuze uyethenga imaterial yokwakha ekhaya. Kukanti ngapha eSouth Africa nxa ulerandi lakho uyakwazi ukuthenga kuyathengeka.”

Le yinto esekelwa ngunkosazana Lavina Mpofu.

“Siyehluleka lokwakha siyehluleka lokuthi sisupporter imuli zethu emakhaya njengezakhamizi. Uthi ma uthenga igrocery uthi uyakumalayitsha kumbe uthenge into yokwakha akuchaje imali ephezu kwaleyo mali wena obuthenge ngayo. Ma uthi uyathumela imali ekhaya uthi bathenge khonale ma beyitshintsha layo mali ifike ibe ncane ingakwanisi ukuthi yenele.”

Ngokutsho kwenhlanganiso yezisebenzi eyeZCTU inani labangasebenziyo eZimbabwe selifika kumatshumi ayisitshiyagalombili kusitsho ukuthi inengi vele seliphila ngokuthengisa lokho elikuthenga phandle kwelizwe.

Udaba Esilethulwe NguBenedict Nhlapho
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:10 0:00

XS
SM
MD
LG