amalinks wokungena

Breaking News

Uzulu weZimbabwe Ukhuthazwa Ukunikeza Igazi


Izakhamizi sezikhuthazwe ukuyanika igazi ukuze labo abayabe behlelwe zingozi zomgwaqo njengoba ikhefu leKhisimusi selisondele babelakho ukusizakala njengoba nje seliqalile ukuqonga inani lengozi ezehlayo. Abantu abalitshumi lanye babikwa befile ngempelaviki emigwaqweni egombolozele idolobho lakoBulawayo.

Ibhanga eligcina igazi, ele National Blood Service Zimbabwe, lithi isiqale umnkhankaso wokudinga igazi eliyisilinganiso senkulungwane ezine zama units-4 000 units lilungiselela ikhefu leKhisimusi elivame ukuba lengozi zomgwaqo ezinengi.

I NBSZ ithi ikhangelele ukuthi abadala kanye labontanga basukumele phezulu ukuzaphathisa kulumkhankaso ukuze igazi lingasileli ezibhedlela.

Inyanga kaMpalakazi ihle yaqala ngengozi zomgwaqo ezinengi ezitshiye itshumi lanye labantu lilahlekelwe yimpilo ngempelaviki eyodwa nje.

Amapholisa akoBulawayo abike ngemfa yabantu abathathu besuka koBulawayo bengakafiki e Gweru. Kwafa abayisithupha engozini yebhasi ye Pathfinder lelori ngoMgqibelo e Lochard, kwafa njalo abathathu Esigodini ngeSonto.

Ingozi lezi zitshiye amatshumi abantu elimele edinga usizo olugoqela igazi, ezibhedlela ezitshiyeneyo.

Osakhulayo, uNkosazana Amanda Ndlovu, uthi uyafisa ukupha igazi kodwa kavamanga ukuzwa ukuthi lumkhankaso wenzelwa ngaphi njalo ngobani abalakho ukupha igazi.

Okhangela ukuhanjiswa kwenhlelo ze NBSZ, uNkosikazi Esther Massundah, uthi bayakhankasa kabanzi bezama ukukhuthaza uzulu ukuthi azephathisa ekupheni igazi.

Uthi kuvamile ukuthi minyaka yonke ngekhefu leKhisimusi kudingakale igazi elinengi kungakho bekhuthaza ukuthi abadala kanye labantwana besikolo beze ukuzaphathisa.

Uthi ezikhathini zonke kumele i-NBSZ ibe legazi elingangmaunits azinkulungwane ezimbili lengxenye-2 500 units kodwa nxa kusiya kukhefu leKhisimusi badinga inkulungwane ezine.

UMnumzana Gerald Mpofu, oyisakhamuzi, uthi kuqakathekile ukuthi abantu baphatheke kuhlelo lokunikeza igazi kodwa inengi labantu ikakhulu asebekhulile bathikaza ngenxa yokungabi leqiniso ngesimo sabo ukuthi balegcikwane lengculaza kumbe hatshi.

Uthi lokhu kwenza abantu besabele khatshana abanye kungabesaba umnyama ongelampisi.

Isakhamuzi njalo, uMnumzana Bhekimpilo Bhunu, uthi inengi labantu alinanzeleli ukuqakatheka kwegazi ezibhedlela baze bazithole sebekusimo esibi kumbe belesihlobo esehlelwe yingozi yomgwaqo igazi lingasekho.

Uthi ikhefu liqala nje bekungaba kuhle ukuthi uzulu asukumele phezulu ayekupha igazi kungakabi lomonakalo ngoba ungabengisazi kancedi nxa esechithekile angeke abe esabuthwa.

U Bhunu uqhubeke esithi ezikhathini ezinengi abantwana besikolo yibo abapha igazi kodwa kuqakathekile ukuthi labadala baphatheke kwezempilakahle, ikakhulu njengoba kuyibo abavame ukudinga ukuphathiswa ngegazi ngemva kokwehlelwa zingozi emgwaqweni.

Inani legazi elatholakala kuzulu lakhwela livela ku phose inkulungwane ezingamatshumi ayisitshiyagalombili 75 949 ngo 2011 lisiya phezu nje kwenkulungwane ezingamatshumi ayisitshiyagalombili -81 779 units ngo 2012 kodwa lanxa kunjalo i-NBSZ ilokhu isehluleka ukusa igazi eleneleyo ezibhedlela.

Nyakenye, kwaba lengozi zomgwaqo phose amakhulu ayisikhombisa – 658 ngekhefu leKhisimusi.
XS
SM
MD
LG