amalinks wokungena

Breaking News

Abaphila Lobugoga eZimbabwe Bakhala Ngokungananzwa


Abaphila lobugoga beZimbabwe bathi balokhu bebambe elikantulo ukuthi isisekelo esitsha sombuso sizaguqula impilo zabo nanku akula olendaba lembono yabo ukuthi impilo zabo zingathuthukiswa kanjani ngoba indlela zokukhulumisana ezisetshenziswayo kanye lendawo okukhulunyelwa kizo azibavumeli ukuthi baphatheke kulezi ngxoxo.

Ilanga likamhlaka 3 Mpalakazi ngelokunanza amalungelo abantu abaphila lobugoga emhlabeni jikelele, kukhangelwa ikakhulu ukusetshenziswa kwendlela ezintsha i-technology ukuthuthukisa impilo zabo ngendikimba ethi, 'Sustainable Development: The Promise of Technology’.

Abagogekileyo kulelieZimbabwe, bathi abangeke bakhulume ngendlela lezi ezintsha ngoba bona basaswela zona indlela ezilula zokuxoxisana njengokusetshenziswa kwa masayini ekukhulumeni, ukusetshenziswa kwe braille kumbe ukwakhelwa indlela ezivumela ukuthi abagogeke enyaweni benelise ukungena kuzakhiwo zonke.

UMnumzana Obadiah Makombe, umqondisi wenhlelo zenhlanganiso ye Federation of The Disabled, uthi bekumele babone kuqala umsebenzi wesisekelo sombuso ukuthi bavele abadingeki ngoba bavele balincitshwa ithuba lokufaka eyabo imbono kulolugwalo.

Uthi inhlanganiso zabamela abagogekileyo zahambisa amabizo ku nhlanganiso ye COPAC eyayikhangele uhlelo lokuthapha imbono kazulu ezangena kusisekelo sombuso esitsha kodwa kwathi sekukhethwa, kwathathwa abantu abavela kwezombusazwe bona basala bengela ongaba mela, lalamhla lokhu abalaye okhulumisana lohulumende ngamalungelo abo kwezemithetho okumele ivele kusisekelo lesi.

UNkosazana Rita Mkhwananzi, ogogeke enyaweni, uthi akungeke kwakhulunywa ngokusetshenziswa kwe-technology empilweni zabo kuleli lamhla ngoba behluleka khona ukuthola izihlalo zokuzihambisa bengafuqwa ngabanye zamawheel chair. Uthi kubasusa isithunzi ukuthi bacele usizo ebantwini ukusuka kwenye indawo besiya kwenye kukanti amanye amazwe sesebenzisa itechnology le ukuthi abagogekileyo baphile impilo ezigcweleyo.

Wengeze esithi akekho umuntu ongabakhulumela ngoba bona yibo abazwisisayo izikhalazo zabo kanye lobunzima abahlangana labo empilweni. Uthi imihlangano ivame ukwenzelwa endaweni okokuthi yena ogogekileyo enyaweni kuyamehlula ukufinyelela khona.

UNkosikazi Siphatho Majole, ogogekileyo njalo, uthi akusihulumende kuphela obakhethayo kodwa lalapho abahlala khona. Uthi inhlanganiso, ikakhulu ezimela amalungelo abomama, ziyabakhohlwa lapho kukhulunywa ngokudingwa ngabesifazana batshiye bona abagogekileyo phandle. Uthi akekho umuntu ongekho esimeni sakhe ongammela ngokwaneleyo.

UNkosikazi Lindiwe Sibanda, owalimala amehlo esemncane ngomkhuhlane wendingindi, uthi isisekelo sombuso esitsha savele sababandlulula ekwenziweni kwaso ngoba kwakungela ingwalo ezibhalwe ngebraille ukuthi labo benelise ukuzibalela ukuthi kanti kuvele kukhulunywa ngani. Uthi udaba lobandlululo lumqoka ebantwini abalimeleyo ngoba nxa lungalungiswanga akusoze kwaqakathekiswa imithetho ekhangelwa ukuthuthukiswa kwempilo zabo.

Inhlanganiso ye Zimbabwe National Association for the Deaf ithi kulabo abalimeleyo, inani elingangokukodwa ekhulwini - 1% kuphela yilo elenelisa ukuthola ulwazi ngokubala okutshiya inkulungwane zingazi ukuthi kuvele kwenziwani elizweni ngoba ligatholi ulwazi lembiko ngokwenzakala elizweni.

Ilanga lokunanzwa kwabagogekileyoo, lasungulwa ngomnyaka ka 1981 yinhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba eye United Nations kukhangelwa ukuthi amalungelo abo angathuthukiswa njani.

XS
SM
MD
LG