amalinks wokungena

Breaking News

Abe PSI Zimbabwe Basungula Uhlelo Lokufundisa Abongi Ukusoka Ngendlela yePrepex


Albert Nyathi
Albert Nyathi
Ugatsha lwezempilakahle lokondliwa kwabantwana lusebenzelana lePopulation Services International, solufundise abongi ukusoka ngendlela yePrepex engadingi kusika, kungeminye yemizamo yokuthi ilizwe lanelise ukusoka abesilisa abaphezu kwenkulungwane ezingamakhulu amabili kusiyaphela umnyaka.

Okwakhathesi ukusoka kuphathwa ngabodokotela kuphela okutsho ukuthi akwenziwa endaweni ezinengi zemaphandleni ngoba odokotela bevele besilela.

Ukufundiswa kwabongi ukusoka ngendlela le entsha yePrepex kukhangelelwe ukukhweza inani labesilisa elizasoka ukuze ilizwe ligcwalise inani lesigidi lamakhulu amathathu enkulungwane -1.3 million kusiyafika umnyaka ka 2017.

Lanxa nje lindlela yePrepex ingakasetshenziswa elizweni lonke kusamelelwe imvumo kunhlanganiso ebona ngempilakahle emhlabeni wonke jikelele, iWorld Health Organisation, kukhangelelwe ukuthi isabalale ilizwe lonke lapho ilizwe lingagcwalisa isimiso sokusoka abantu abangamatshumi enkulungwane -
10 000 kungela okuphazamisayo.

Ophethe ezempilakahle eMatabeleland South, uDokotela Rudo Chikodzore, uthi bakhangelele ukuthi kusiyaphela umnyaka indlela yePrepex ibe isikhona kundawo zonke zemaphandleni ngoba sebeqedile ukufundisa abongi abathile ukuphatha lumsebenzi.

Uthi abanye babo sebesoka bekhangelwe ngodokotela okokuthi bangafikisa inani elithile besoka bazathola izithupha zokuyasoka bebodwa kungela odokotela.

Ngolwesine olweviki ephelileyo, umculi olodumo uMnumzana Albert Nyathi usoke eLobengula ngendlela le ye Prepex.

UNyathi ongomunye wabakhankasela ukusoka kuPSI - amabrand ambassadors, uthi kuqakathekile ukuthi abantu bahambe endaweni zokusoka ngoba yikho abathola khona ulwazi oluqondileyo njalo bazwisise ukuthi kungani behlolwa ingculaza anduba basokwe.

Uthi minengi imbuzo kulabo abafuna ukusokwa kodwa yonke impendulo iyatholakala endaweni zokusoka.

Osakhulayo, uMnumzana Marko Mlalazi, laye osokileyo, uthi lesisinqumo usithethe ngemva kokufundiswa ngokuqakatheka kokusoka ekuvikeleni umkhuhlane wengculaza kanye lekuncediseni abesifazana ukuphepha kumvukuzane yesibeletho.

Ukusoka kuyindlela yokuvikela kugcikwane lengculaza lapho kuthe kwasetshenziswa lezinye indlela zokwenqabela ukuthelelana leligcikwane.

Ezinye zalezindlela eziqakathekiswayo zigoqela ukuthembeka kanye lokuvikela emacansini.

UMnumzana Nyathi uthi kuqakathekile ukuthi labo abasokayo bazi ukuthi lokhu akubanikimvumo yokungaziphathi kodwa kuyabe kulokhu kusadingeka ukuthi lowo osokileyo aziphathe njalo avikele omunye wakhe.

Umeya wedolobho lakoBulawayo, uMnumzana Martin Moyo, laye ugcizelele ukuqakatheka kokuziphatha ngemva kokusoka.

Uthi lanxa bekhona abasoka ngenxa yesiko, khathesi kumele kulandelwe zixwayiso zalabo abazingcwethi ukuze kulwiswe ukumemetheka kwegcikwane lengculaza.

Wengeze esithi kuqakathekile ukuthi abesifazana bakhuthaze omkabo lamadodana abo ukuyasoka ngoba lokhu kuzaphathisa wonke umuntu hatshi abesilisa kuphela.

Omunye njalo umculi, uSandra Ndebele, uthi imuli kumele zikhulumisane zikhuthazane ngokusoka ngoba kusobala ukuthi abesilisa abasokayo ngabathola usekelo emulini zabo.

Uthi yena usekhulumisane lowangakwakhe bavumelana ukuthi uzakuyasoka kanye lamadodana abo amabili.

Umnumzana Nyathi usoke lendodana yakhe eleminyaka elitshumi lantathu, uMthabisi kanye lomunye umculi uPeter Moyo. Ugatsha lwezempilakahle luthi ngomnyaka odluleyo inani elinengi labantu lasoka esigabeni seMatabeleland South, kulandela iMatabeleland North, iBulawayo kuthi iHarare yaba ngeyesine.
please wait

No media source currently available

0:00 0:05:46 0:00
Lapho esitholakala khona
XS
SM
MD
LG