amalinks wokungena

Breaking News

Sithwelenzima Ngo 2012, Kutsho AmaZimbabwe Akwele South Africa


Izisebenzi zemigodi ye South Africa, edolobehni le Rustenburg
Izisebenzi zemigodi ye South Africa, edolobehni le Rustenburg
Umnyaka ka 2012 bekungumnyaka olobunzima empilweni yabantu abanengi kwele South Africa. Ukutshengisela okulodlakela kwezisebenzi zemigodi kanye labatshayeli bamaroli, ukuxokozela kwenkokheli yebandla le ANC phambilini komhlanganos wokudinga amavoti yikho okuzahlala kukhunjulwa ngabanengi ngalo umnyaka.

Izizalwane zezimbabwe ezisesouth africa okucatshangelwa ukuthi zedlula izigidi ezimbili lazo bezibhekane lohlupho lonyaka. Inengi laboke bachaza u2012 njengomnyaka obubathwalise amagabha avuzayo kukanti bathi sebethembele ekhethweni lwezimbabwe oluzayo ukuthi yilo oluzabaphendlela indlela yokubuyela elizweni labo batshiyane lenhlupho zemazweni.

Izehlakalo zokutshengisela okulodlakela kwezisebenzi zemigodi labatshayeli bamaroli, bethwele imikhonto, imiqwayi lamahloka yinto ezahlala ikhunjulwa ngamabengi emnyakeni ka2012. Ilanga lamhlaka 16 ngcwabakazi 2012, lapho amapholisa adubule khona abulala izisebenzi zomgodi ezingamatshumi amathathu lanhlanu yilo elibeyisibonelo esikhulu sobulukhuni bempilo kwabasebenzayo labangasebenziyo.

Kulabezimbabwe okucatshangelwa ukuthi bedlula izigidi ezimbili abahlala kwele South Africa. Inengi laboke labo bathi u2012 ubenzima okwamagama. Njengobake ukubalwa kwabantu elizweni jikelele kusanda kuveza ukuthi izizalwane zakwele South Africa ezingasebenziyo zifika izigidi eziyisithupha, isizalwane seZimbabwe uNkosazana Sipho Moyo uthi ukusweleka kwemisebenzi yinto ehlukumeze abanengi abadabuka eZimbabwe.

Isizalwane seZimbabwe uMnu. Arthur Ncube, ongumlingisi, umculi kanye lomdansi, uthi u2012 ubungumnyaka omubi. UNcube uthi uzame kanengi nengi ukuthola usekelo lwemali emsebenzini wakhe kodwa kwehlula. Uthi njalo ukwanda kwezehlakalo zokuhlukuluzwa kwezizalwane zeZimbabwe ngamapholisa kuhlukuluze abanengi.

Loba kunjalo isizalwane seZimbabwe uMnu. Butholezwe Nyathi uthi kunengi njalo okubahambele kuhle njengezizalwane zezimbabwe. Uthi ukubangconywana kwesimo sezomnotho eZimbabwe kanye lokutholakala kokudla ezitolo kuphungule umthwalo kuzizalwane zezimbabwe kwele eSouth Africa. Ngokutsho kukanyathi, ukuthola kwezizalwane zeZimbabwe ezinengi imvumo yokusebenza, ukufunda lokuqhuba amabhizimusi phansi kohlelo oluqhutshwe ngo 2010, kuveze impumela emihle ngo 2012.

Kusenjalo izizalwane zeZimbabwe ziyavumelana kwelo kuthi ukhetho olukhangelelwe ezimbabwe ngo 2013 yilo oselusele lulithemba lokuthi ngelinye ilanga bengaphindela ekhaya batshiyane lokuhlupheka emazweni. Lobanje bekhuthaza uhulumende wesouth africa ukubasiza ngokudala amathuba omsebenzi ngesikhathi besaselapha, bafisa kakhulu ukuthi ukhetho lwezimbabwe ngomnyaka ozayo lubaphendlele indlela yokubuyela ekhaya.

UMnu. Arthur Ncube uthi wesabela ukuthi umnotho wesouth africa ulokhe usehla njengalokho okwenzakala ezimbabwe ngakho isifiso sesingesokubuyela ezimbabwe.
UNkosazana Sipho Moyo yena uthi useyilinde ngamehlo abomvu impumela yokhetho lomnyaka ozayo.

UMnu. Butholezwe Nyathi yena uthi bakhangelele ukuthi ukhetho oluzayo lulethe inguquko ezakwenza baphindele ekhaya.

Kusobalake ukuthi izizalwane zeZimbabwe zime ngezwi linye ekuthini sezidiniwe ngokuhlupheka emazweni ngakho sezifuna ukubuyela ezimbabwe.
UBenedict Nhlapho usipha loludaba eseJohannesburg kwele South Africa.
please wait

No media source currently available

0:00 0:05:01 0:00
Lapho esitholakala khona


.
XS
SM
MD
LG