amalinks wokungena

Breaking News

Baqale Ukubhalisa AbeZimbabwe Ukuthola Ingwalo Zokuhlala eSouth Africa


Izinkulungwane zezizalwane zeZimbabwe ezihlala kwele South Africa ezaphiwa amapermit ozwelo ngo 2010, okukhangelelwe ukuthi afike emaphethelweni ekupheleni komnyaka, ziqalile ukufaka izicelo zamapermit amatsha endaweni zonke zelizwe ngoLwesithathu.

Lobanje uhlelo abalusebenzisayo lokufaka izicelo zabo ngokugcwalisa amaformu ebulenjini be internet, belulezinhlupho ekuqaleni, labo abenelise ukufaka izicelo zabo sebeluchaze njengolulula njalo olungahlukumezi abantu.

Luqalile mhlaka 1 Mfumfu 2014, uhlelo lwezizalwane zeZimbabwe lokufaka izicelo zamaPermit okusebenza, ukufunda lokuqhuba amabhizimusi kweleSouth Africa okweminyaka emithathu elandelayo.

KulabeZimbabwe abaphose bafike izinkulungwane ezingamakhulu amathathu 290,000 abakhangelelwe ukufaka izicelo zokuthola amapermit la awe Zimbabwean Special Dispensation Permit (ZSP) kusukela lamhlanje kusiyaphela uMpalakazi.

Abazathola amapermit la amatsha yilabo kupheLa ababefake izicelo zamapermit eDispensation of Zimbabwean Project (DZP).

Umngcinisihlalo wenhlanganiso ye Zimbabwe Community in South Africa, umnumnzana Ngqabutho Mabhena, uthi zikhona inhlupho ezihlangane labeZimbabwe laba ekufakeni izicelo zabo ngokugcwalisa amafomu ebulenjini be internet.

UMabhena usekhuthaze abeZimbabwe laba ukuthi beqhubekele phambili befaka izicelo zabo ngoba inengi lalokhu obekuhlupha sekulungisiwe. Uthi abafuna ukufaka izicelo kufanele bengene kukheli yebulenjini beinternet ethi www.vfsglobal.com/zsp/southafrica besebegcwalisa konke okufunakalayo.

Ngemva kwalokhu umuntu kufuze afonele abenkampani ye VFS kunombolo zocingo ezithi 0878250675 ukuze aphiwe ilanga azakuya ngalo emahofisini abo. Uthi kuqakathekile ukuthi ungakayi emahofisini abo uyebhadala imali efunakalayo iR870 ebhukwini lebhanga lenkampani YEVFS eStandard Bank kunombolo zebhanga ezithi 001918346. UMabhena uthi okwamanje bayathokoza ngendlela uhlelo lolulu oluqale ngayo.

Inengike lithi lithokoziswe yindlela obekulula ngayo ukufaka izicelo lezi nxa beqathanisa lanyakenye lapho abebelala ezindwendweni, umuntu ame lize liyetshona acine njalo ephindela emuva engalutholanga usizo.Unkosazana Nomalanga Dlamini ngomunye wabathi konke bekubutshelezi.

Isiphathamandla seSolidarity Peace Trust unkosazana Siphathisiwe Dube ukhuthaza labo abangazi ukusebenzisa internet ukuthi bathintane labenhlanganiso ezimela uzulu weZimbabwe ukuze bathole usizo.

UMabhena ubuye waphinda njalo inkuthazo yokuthi abantu bekele ukuyagcwala enkambeni zamapholisa besiyadinga ingcwadi zokuthi kabazange badale amacala njengoba bezaphiwa indawo zokwenza lokhu.

Ugatsha lwendaba zasekhaya lona luthe luzabe selulombiko ogcweleyo kusasa wokuthi uhlelo lwabeZimbabwe laba luhambe njani ngelanga lakuqala.

XS
SM
MD
LG