amalinks wokungena

Breaking News

EGwanda South Abantwana Bahlaselwa Yimikhuhlane Yokusilela Kokudla


Kusukela ekuqaleni kukaMfumfu kubikwa sokubelenani eliqongileyo labantwana elilethwa ezibhedlela libulawa yikucikizeka komzimba ngenxa yokuswelakala kokudla eGwanda.

Abogatsha lwezempilakahle bathi uhlangothi olubona ngokudla okwakha umzimba kugatsha lolu soluqale ukudinga uncedo ukudla lokusa eGwanda South kulandela imbiko ethi abantu, ikakhulu abantwana abaleminyaka engaphansi kwemihlanu sebeqale ukuza ezibhedlela lemakiliniki behlaselwa yimikhuhlane yokusilela kokudla okwakha umzimba ngoba isivuno sanyakenye sesiphelile.

Imbiko evela eMatebeleland South ithi kusukela ekuqaleni kwenyanga kaMfumfu sokubelenani eliqongileyo labantwana elilethwa maviki wonke ezibhedlela libulawa yikucikizeka komzimba kulandela ukuswelakala kokudla kulesisigaba ikakhulu eGwanda.

Inani labantwana ababhekane lendlala kanye lemizimba engabukekiyo ngenxa yokusilela kokudla okwakha umzimba – i-stunted growth, liya likhwela njalo libikwa selifike kumntwana oyedwa kwabathathu.

Ugatsha lwezempilakahle lokunakekelwa kwabantwana luthi luyakhathazeka ngokusilela kokudla okwakha umzimba ebantwaneni abaleminyaka engaphansi kwemihlanu – i-malnutrition, okuyikho okubangela ukulahlekelwa ngumphefumulo ebantwaneni abangaba yisilinganiso sokungamatshumi amabili lanhlanu ekhulwini – 25%, elizweni.

Ingcitshi zithi inengi labantwana selithola ukudla okuphiwa abadala kukhohlakale ukuthi bona balendingeko ezitshiyeneyo ukuze imizimba ikhule kuhle.

Umqondisi ophethe ezempilakahle, esigabeni seMatabeleland South, uDr William Busumani, uthi isiqinti seGwanda South sesidinga uncedo lokudla ngenxa yalumkhuhlane obangelwa yikuswelakala kokudla okuthile emzimbeni, umuntu ethola uhlobo olulodwa lokudla. Uthi ugatsha lwakhe solukhulumisana lenhlanganiso eziphathisa ngokudla ukuthi ziqale njalo loluhlelo ziphathisa ikakhulu abantwana abavela emulini eziswelayo.

UMnumzana Godfrey Tlou, oweNhwali, eGwanda South, uthi lanxa bebeke benelisa ukuzinakekela kulandela isivuno sanyakenye, umangoye seqalile ukulala eziko. Uthi abantwana sebeqalile ukulala ezindleleni bevela ezikolo ngenxa yendlala. Wengeze esithi lanxa izulu lingana balime, abangeke bafike esikhathini sokuvuna ngomnyaka ozayo bengatholanga uncedo.

UMnumzana Silas Mangena, oyisakhamuzi kusigaba lesi, uthi ukubhidlika kwenotho yelizwe kanye lendlala eseyangena kuzulu yiyo esibangele ukuthi abantwana baswele ukudla okwakha umzimba. Uthi ukusilela kwemali kwenza abazali bakhangele ompuphu labotshukela bakhohlwe ukuthi abantwana badinga ukudla okutshiyeneyo kulalokhu okudingwa ngabadala.

Wengeze esithi lokhu kubangelwa yikuwa kwenotho yelizwe osokutshiye abazali abanengi bengasebenzi, ukungani kuhle kwezulu kanye lokwehla kwemali esekela abaswelayo.

UMangena uqhubeke esithi inengi labantwana selingenelwa yimikhuhlane lula nje ngenxa yokungaqini kwemizimba. Uthi njalo abantwana abakhula bengaqinanga bafika njalo bathwale nzima lalapho sebesiya ezikolo bangaze baqhuba kuhle.

Inhlanganiso ye World Food Program, ephathisa abalamasimu okulima ngokuthelezela ngempompi esigabeni lesi, ithi kuqakathekile ukuthi nxa kukhulunywa ngempilakahle kuleli kukhulunywe ngokunika izizalwane, ikakhulu abantwana, hatshi ukudla okunengi kuphela kodwa ukudla kwenhlobonhlobo ezitshiyeneyo okuyikho okwenza umntwana akhule engahlaselwa yimikhuhlane njalo esenelisa ukwenza konke okwenziwa ngosowabo abathola ukudla okufaneleyo.

UNkosikazi Prisca Sebata, olensimu ethelelwayo eyasekelwa yilinhlanganiso uthi ukusilela kokudla okwakha umzimba besekuyisilo esisengene sadiliza imizi yabo. Uthi kodwa ekulimeni lapha sebakhuthazwa ukuba lama- nutrition gardens ukuze abantwana bathole inhlobonhlobo yokudla okutshiyeneyo phezu kwesitshwala lomfushwa.

Uhulumende nyakenye ubeke ikhomithi yokukhangela ukuthi izizalwane, ikakhulu abantwana bangathola njani ukudla okwaneleyo okwakha imizimba kulandela ukwethulwa kohlelo lwe Zimbabwe Food and Nutrition Security Policy.

Isinqumo lesi sabunjwa nguhulumende encedisana lenhlanganiso ezizimele zodwa ezigoqela i- World Food Programme, i- World Health Organisation, i-United Nations Children’s Fund lezinye ezinenginengi.

Kusenjalo, uMnu. Sicelo Mpofu, umgcinisihlalo weNkayi Rural District Council utshele uSithandekile Mhlanga weStudio 7 ukuthi isigaba sakhe laso sihlaselwe yindlala.

Ingxoxo LoMnu. Sicelo Mpofu
please wait

No media source currently available

0:00 0:02:39 0:00
Lapho esitholakala khona

XS
SM
MD
LG