amalinks wokungena

Breaking News

I-EU Ijabulela Ukuvuselelwa KwamaWaiting Rooms eSt Luke's Hospital


Inhlanganiso yomanyano wamazwe awezwekazi leEurope oweEuropean Union ithi iyajabula ngempumela yokuqeda udubo lwabomama abalahlekelwa ngumpefumulo bebeletha ngendlela yokubakhela izindlu zokulindela ezibhedlela zemaphandleni, osokulethe ithemba lokuthi isilinganiso sabafayo bebeletha lizakwehla.

Abenhlanganiso le benze uhambo lokuyasibonelaa izindlu lezi zokulindela ukubeletha ezakhiwa ngemali yamazwe la eSt Luke’s eLupane esigabeni seMatabeleland North.

Uhlelo lolu lokwakhiwa kwezindlu zokulindela lwasungulwa yinhlanganiso ekhangela ezempilakahle emhlabeni jikelele eye World Health Organisation eminyakeni yaboma 1960 ngemva kokunanzelela ukuthi kulabesifazana abanengi abafa ngenxa yokuhlala khatshana lezibhedlela.

Ngo 1991, i WHO yakhuthaza amazwe wonke alenani eliphezulu labesifazana elifa libeletha – ihigh maternal mortality rate, ukuthi akhe izindlu lezi, ikakhulu ezibhedlela ezise maphandleni.

EZimbabwe loluhlelo lwasoluke lwamiswa kodwa kulandela ukubhidlika kwenotho yelizwe, inengi labesifazana beselibelethela emakhaya lifaka impilo yalo lensane engozini osokwenze uhulumende aluqale njalo loluhlelo.

Inhlanganiso ye EU ngeyinye yalezo eziphathisa kuloluhlelo. Umnumzana Paolo Barduagni, okhokhela uhlangothi lwezempilakahle kuEU uthi bayajabula ngenguquko esilethwe yizindlu lezi empilweni zabesifazana ababebelethela emakhaya ngenxa yokuswela indawo zokuyahlala eduzane lesibhedlela. Uthi ngaphandle kokuba duzane lesibhedlela, izindlu lezi ziyaphathisa ukuthi omama abazithweleyo bengaqhubeki besebenza imisebenzi enzima amalanga abo esesondele okuvame ukwenzakala lapho belindele ukubeletha behlezi emizini yabo.

UNkosikazi Sipho Dube oweDandanda, eLupane, obelindele ukubeletha eSt Luke’s uthi umangele efika kulesisibhedlela ngeviki ephelileyo ethola ukuthi sebeyakhelwe izindlu ezintsha zokulindela ezilesithunzi lapho umuntu anelisa ukuhlala agcine lempahla yakhe abuye layo kuhle. Uthi umsebenzi owenziwe yi EU uyancomeka ngoba owesifazana kasazibuzi kabili kathathu ukuthi ayelindela ukubeletha ehlezi esibhedlela seSt Luke’s ngenxa yokuphathisa okwenziwe yinhlanganiso le.

UDokotela Nkazimulo Tshuma ophethe isibhedlela lesi uthi izindlu lezi seziguqule impilo zabomama zehlisa kakhulu lenani labesifazana elifa libeletha ngoba inengi belibulawa ngumango okumele liwuhambe lapho kungabakubi selihelelwa. Uthi inengi belithembele ezinqoleni lamabhasi ahamba kanye ngelanga obekusenza ukuthi ukuzafika ngesikhathi esibhedlela kubesezandleni zoPhezulu.

Ngaphansi kohlelo lolu, abezempilakahle bayaphatha njalo imihlangano lezakhamizi ukuze zikhuthazwe ngokuqakatheka kokuya esibhedlela ngesikhathi.

UMnumzana Lovemore Ncube uphethe isikolo sokufundisa abongi ababelethisayo e St Luke’s. Uthi kuqakathekile ukuthi uzulu abelolwazi ngokubeletha kwabomama okungelangozi ngoba ukufa kukamama kubhidliza imuli yonke. Uthi kuthiwa nje intandane enhle ngumakhothwa ngunina ngoba babekubonile abadala izolo ukuthi owesifazana uyinsika yomuzi wakhe.

Uthi kuqakathekile ukuthi uhulumende abe elokhu ekhulumisana labesifazana ngokuqakatheka kokuya ezibhedlela lapho bezithwele kanye lokuyabelethela khona hatshi ezindlini kumbe emakhaya ngoba basesekhona abathandabuzayo ukuya esibhedlela lanxa sokulezindlu zokulindela.

UDokotela Tshuma uthi zikhona izizatho ezithile ezilokhu zisenqabela abesifazana ukuyabelethela esibhelela lanxa kuyabe kulezindlu zokuyalindela. Uthi abanye bayabe bengelampahla yomntwana eyeneleyo besebeyangeka ukuyavela emphakathini besesaba amehlo abantu kuthi abanye bayabe belabanye abantwana bengela ongasala labo bona besiyalindela esibhedlela.

UNkosikazi Magdalena Sigola, ongumongikazi esibhedlela lesi, uthi kumele kukhulunyiswane lamantombazana asakhulayo aza ezithwele amanye aleminyaka ephansi njengetshumi lambili. Uthi inengi labantwana laba liyalimala lapho libeletha kumbe lilahlekelwe yimphefumul ngoba imizimba ingakakhuli kuthi lalapho bebelethile abantwababo bangaphili kuhle ngoba lomzali eyabe engakalungeli ukuba ngumzali.

Ngaphansi kohlelo lolu, uhulumende sowaphathiswa ngemali evela kunhlangothi ezitshiyeneyo ezigoqela yona iEU, ingatsha zenhlanganiso yamazwe omanyano i United Nations – i WHO le UNICEF ukwakha lokuvuselela izindlu zokulindela ezibhedlela lemakiliniki angamatshumi ayisikhombisa lambili.

Isibhedlela se St Luke’s yiso esithenjwe kakhulu yizakhamizi zesigabeni seMatabeleland North.

XS
SM
MD
LG