amalinks wokungena

Breaking News

IZimbabwe Imanyane Lamazwe Womhlaba Ukunanza Ilanga Lokupha Igazi


Abezempilakahle lozulu bathi ukunanza ilanga lokupha igazi yikuqakathekisa labo abaphephisa inengi ekufeni, elingela buhlobo labo kodwa besipha kuphela igazi besenzela lowo lalowo ozazithola esesimeni sokulidinga ikakhulu umuntu ehlinzwa kumbe elahlekelwe ligazi elinengi emveni yokungena engozini.

Ilanga leli elinanzwe emhlabeni wonke jikelele mhlaka 14 Nhlangula lonyaka liphansi kwendikimba ethi “Thank You For Saving My Life”, lihlose ukubonga labo abapha igazi bengazi lokuthi lizaphathisa bani kanye lokukhuthaza uzulu ukuthi aphume ngobunengi esiyakupha igazi.

Inhlanganiso ekhangela ezempilakahle emhlabeni wonke jikelele, iWorld Health Organisation, ithi ijonge ukuthi kusiyafika umnyaka ka 2020 amazwe wonke abe esethola lonke igazi engabhadalanga labo abaphayo. Amazwe phose amatshumi ayisikhombisa - 68 alokhu esabhadala labo abapha igazi. Amanye afana leZimbabwe, iNamibia le South Africa kawabhadali igazi kulabo abaphayo kodwa ayalithengisela labo abaliswelayo.

Amanye kuzwekazi leAfrica agoqela iZambia leBotswana kabhadali ukuthola igazi njalo kalithengiseli abalidingayo ngoba ohulumende bawo bebhadala yonke indleko. Udaba lokuthengisela izigulane igazi luvusa ukungezwani emphakathini, inengi lingazwisisi ukuthi vele kungani lithengiswa ngemva kokutholakala mahala kulabo abanikayo ama blood donors.

Umnumzana Sifundo Ngwenya owenhlanganiso ephatha ukuphiwa kwegazi lokuligcina, i National Blood Service Zimbabwe, uthi umkhosi lo wokunanza ilanga lalabo abapha igazi liphathwe koBulawayo izolo kubongwa labo abenza lumsebenzi wokuphathisa uzulu. Bayaqhubeka bekhankasa kabanzi bezama ukukhuthaza uzulu ukuthi azephathisa ekupheni igazi. Uthi lanxa bekuvamile ukuthi basebenzelane labasakhulayo sebelemikhankaso lapho abakhuthaza labadala ukuthi baphe igazi. Okwakhathesi uthi abantu bapha igazi ngendlela encomekayo okokuthi balalo elaneleyo eziphaleni zabo.

Osakhulayo, uNkosazana Amanda Ndlovu, uthi uyafisa ukupha igazi kodwa kavamanga ukuzwa ukuthi lumkhankaso wenzelwa ngaphi njalo ngobani abalakho ukupha igazi.

I NBSZ ithengisa leli gazi ngemali ephezu kwekhulu lamadola- $110 kuzibhedlela ezizimele zodwa kuthi kwezikahulumende lezamabandla okholo libize amadola ayisitshiyagalombili - $80, kungakafakwa ezinye indleko ezigoqela ukuhlola umhlobo wegazi wesigulane, okulakho ukuthi inhlawulo yonke icine ifike kumadola phose alikhulu lamatshumi amane - $135.

Osakhulayo opha igazi, uNkosazana Sizalobuhle Nyathi, uthi yena nxa enika igazi kungela mbadalo uyabe ekhangelele ukuthi abalidingayo labo balithole kungelambadalo. Uthi nxa lizathengiswa ngcono labo balibhadalelwe igazi labo.

INBSZ ithi lanxa leligazi ingalithengi, idinga imali enengi yokusebenzisa lapho isiyalidinga, ukulihlola kanye lokuligcina konke okubiza imali enengi kakhulu.

UNkosazana Mercy Msipa, owake wanikwa igazi esibhedlela, uthi uyazwisisa ukuthi kungani lithengiswa ngoba kulendleko ezitshiyeneyo eziba khona ngemva kokulinikwa mahala nguzulu. Okudingakalayo, uthi yikukhulumisana phakathi kohlangothi olugcina igazi lozulu, ukuze abantu bazwisise ukuqakatheka kokupha igazi lokuthi kungani lithengiswa ngemva kokutholakala kungela mbadalo.

UMaMsipa uqhubeke esithi lanxa lithengiswa, kumele labo abafika esibhedlela sokusele udokoza nje baliphiwe mahala kungadingwanga imali kuqala kulokuthi umuntu aphele nje kuthiwa kudingwe imali yokulithenga. Uthi kwesinye isikhathi umuntu uyabe engene engozini yomgwaqo engenelisi lokuthatha isinqumo ngempilo yakhe, kungakho kumele anikwe igazi besekukhulunywa ngemali kulabo impilo zabo ziyabe zingekho engozini okwasoneso isikhathi.

INBSZ ithi lanxa igazi leli lithengiswa, lapho onika igazi, idonor osekewapha igazi okwedlula itshumi, elidinga kumbe owemuli yakhe uyalithola mahala.

Isakhamuzi , uMnumzana Bhekimpilo Bhunu, uthi inengi labantu alinanzeleli ukuqakatheka kwegazi ezibhedlela baze bazithole sebekusimo esibi kumbe belesihlobo esehlelwe yingozi yomgwaqo igazi lingasekho. Uthi bekungaba kuhle ukuthi uzulu asukumele phezulu ayekupha igazi kungakabi lomonakalo ngoba ungabengisazi kancedi nxa esechithekile angeke abe esabuthwa.

Phose ingxenye yegazi lonke elitholwa yiNBSZ, - i40% iyakubomama ababelethayo kuthi eliseleyo lisetshenziswa kulabo abayabe belimele engozini zomgwaqo kanye labalomkhuhlane we anaemia. INBSZ ithola igazi ama unit ayinkulungwane lamakhulu amane – 1400 ngeviki kundawo zayo zokunika igazi eziphosa amatshumi amane – 38 elizweni lonke jikelele.

XS
SM
MD
LG