amalinks wokungena

Breaking News

Ingcwethi Zempilakahle: Uhulumende Akabeki Imali Eneleyo Yezempilakahle


Isibhedlela seMpilo
Isibhedlela seMpilo

Uhulumende weZimbabwe ubikwa engabeki mali eneleyo yokuqhuba umsebenzi wezempilakahle ethembe inhlanganiso ezizimele zodwa kanye lamazwe aphetsheya ukuqhuba inhlelo ezitshiyeneyo, ingcwethi ezithi akungeke kwathuthukisa uhlangothi lolu okwesikhathi eside.

Izibhedlela zeZimbabwe zithwele nzima ukunika abantu uncedo lonke eludingakalayo ekwelatshweni, ikakhulu labo abangela mali yokuzithengela imithi ethile kumbe ukuzibhadalela odokotela abazingcitshi.

Ngenxa yokungasebenzi kwabantu kuleli, inengi likazulu alikho kunhlelo zokubhadalelwa lapho ligula ama – medical aid. Ukucubungula okwenziwe eZimbabwe kuveza ukuthi phezu kwezigidi itshumi lanye - 11 million labantu kuleli alikho kunhlelo lezi.

Kuthi kunjalo, uhulumende laye kalazo inhlelo zokubhadalela abagulayo abaswelayo lanxa wake wathembisa eminyakeni edluleyo ukuthi uzaqalisa iHealth Insurance Scheme.

Lonyaka uhulumende unike uhlangothi lwempilakahle izigidi ezingaphezu kwamakhulu amathathu amadola - $301 million elizweni elilabantu izigidi eziphezu kwetshumi – 13.5 million okutsho ukuthi umuntu munye ngamunye ukhangelelwe ukusebenzisa amadola amatshumi amabili lambili - $22 ngomnyaka.

Ingcwethi kwezenotho yelizwe, uthi sezike zatsho ukuthi indlela imali engekho kuloluhlangothi kutsho ukuthi akusoze kubelentuithuko kwezempilakahle, okuluhlangothi olulokhu ludinga usekelo kulandela iminyaka eminengi lingathuthuki.

UNkosikazi Busi Matobo, oyisakhamuzi, uthi uhulumende akazimiselanga ukuthuthukisa uhlangothi lolu kodwa uthembe khona ukube ekhangezwa ngamazwe angaphetsheya.

Imithi eminengi eza kuleli, uthi icina ingasasebenzi isidlulwe yisikhathi ngenxa yokuthi indlela okusetshenzwa ngayo kuloluhlangothi ayivezi ukuthi isizwe sizimisele ukuma ngamandla aso singaphathiswa zinhlanganiso ezitshiyeneyo zamazwe omhlaba.

EleZimbabwe libhekane njalo lokusuka kwabodokotela elizweni ngenxa yokuwa kwenotho yelizwe lomumo wokusebenza obungasakhwabitheki. Ngenxa yalokhu, ilizwe lisele labodokotela phose ababili – 1.6 ebantwini abalikhulu lenkulungwane – 10 000.

Izibhedlela ezinengi emakhaya zilabodokotela nganye ngambili kuphela.

Nxa kukhangelwa abongikazi, kulabayisikhombisa kuphela ebantwini abalikhulu lenkulungwane.

Phezu kwalokhu ibandla leZanu PF kugwalo lwalo lwe ZimAsset lithi ingcitshi lazo sezahamba kwasala odokotela abane abakhangela ingqondo, ababili abenhliziyo kanye labathathu abakhangela imikhuhlane yezikhumba.

Ingcwethi ekubusweni kwelizwe, uMnumzana Meluleki Sibanda, uthi vele ugwalo lolu lwebandla leli akumelanga lulethe ithemba ukuthi umumo uzaguquka ngoba ibandla elikuhulumende livele alikwazi ukuthuthukisa impilo zabantu.

Lanxa kulalobu bunzima, uhlangothi lwezempilakahle kuminyaka edluleyo lusebenze ngendlela encomekayo kakhulu ekuqedeni ukumemetheka kwengculaza, ukwehlisa inani labesifazana elifa libeletha kanye lokuqeda imikhuhlane yoqhuqho kanye lofuba.

Umongikazi, uNkosikazi Ntombizodwa Dube, uthi phezu kwalokhu, uhlangothi lolu lwenelisa ukuxakulula amaphahla ayezelwe ebambene esiswini, obekungumsebenzi wakuqala ukuphathwa kuleli ngabodokotela labosiyazi bakuleli, okuveza ukuthi uhulumende uyasebenza kuloluhlangothi.

Labo abakhalayo, uthi behluleka ukukhwabitha lapho uhulumende abambe khona kuhle ngoba kungayisuye aluba akusela lasibhedlela esivulileyo.

Umnumzana Maphosa kodwa yena uthi ilizwe leli lisesikhathini lapho osokuqhamuka imikhuhlane yiloba yisiphi isikhathi ngenxa yobuyanga obenza abantu bangatholi amanzi ahlanzekileyo lokudla okufaneleyo.

Uthi ubuyanga benza abantu bangene engozini ngokuya emacansini bengavikelanga, abanye kungabathengisa imizimba, konke lokhu okutsho ukuthi bekudingeka imali ethe xaxa ngalesisikhathi ukuze ilizwe lingabuyeli emuva, ingculaza iqale njalo ukumemetheka.

Lonyaka, mali yenhlelo ezigoqela ukuqeda ukumemetheka kwegculaza kanye lokuqeda umkhuhlane wofuba loqhuqho, amadola angaphezu kwekhulu lamatshumi amahlanu ezigidi - $155.9 million, ivele kunhlanganiso ezigoqela iGlobal Fund kuthi eyokusokwa kanye lokuvikela kokuthelelwa kwensane ingculaza zibelethwa yaphuma esikhwameni se United Nations Development Programme –iUNDP. Okwakhathesi, phose yonke imithi ekuleli – 98%, inikwa uhulumende ngamazwe aphetsheya lenhlanganiso ezizimele zodwa.

XS
SM
MD
LG