amalinks wokungena

Breaking News

Imali Enengi Esetshenziswa Kwezempilakahle eZimbabwe Ngeyosizo


Kungaleso sizatho abenhlanganiso ezilwela ilungelo likazulu kwezempilakahle zikhuthaza uhulumende ukukathekisa impilakahle yabantu ngoba kungumthwalo wakhe ukwenza lokho, phansi kwesisekelo sombuso.

Luthole imali ephansi kakhulu kwaleyo ebidingwa yilolugatsha lwezempilakahle, ekwabelweni kwengatsha zikahulumende imali yokusebenzisa kuluhlu lweBudget ka 2015.

Luthole izigidi ezedlula kanancane amatshumi amahlanu-$53 million kuphela kuBudget yalonyaka ikanti bekudingwa amakhulu amathathu ezigidi-$300million ukuze ufezwe ngendlela umsebenzi wogatsha lwezempilakahle.

Iziphathamandla kulolugatsha ziveze ukuba inengi yalemali, engangesilinganiso sokungamatshumi ayisikhombisa ekhulwini-70%, iphelela ekuhlawuleni iholo lezisebenzi, besekusithi esalayo kuyiyo eqondiswa ekuqhubeni umsebenzi ezibhedlela okufana lokuthenga imithi.

Umnumzana Martin Matongera yisiphathamandla sohlangothi lwezemali kulolu gatsha. Yena uthi asibajabulisi lesi simo kodwa akula okungenziwa.

Uthi lesi simo ngesidanisayo, kuthi ngabe siyaguqulwa ngoba siyingozi kwelakusasa lapho abaphathisayo laba sebekhethe ukuphuma elizweni.

Kungumsebenzi kahulumende ukunakekela impilakahle kazulu hatshi ukuthembela, lezomali ezivela kwabazimeleyo laba, kube ngezingezelela kuleyo uhulumende ayabe eyihlelele uhlangothi lwezempilakahle kuveza uMatongorera.

Umnumzana Tapiwa Munemo oyisakhamuzi sase Mbare uthi kunje yena akalayo imali yokuyakwelatshwa kubodokothela abazimeleyo.

Lesi simo, uMunemo uthi yisibonelo sokwehluleka kukahulumende ngoba engaselalo uthando lozulu njengoba inkokheli zisanelisa ukuyakwelatswa kwamanye amazwe.

Okuyinto esekelwe ngumnumzana Mehluli Gumpo wase Mabvuku,otshengise ukukhathezeka laye ngesimo sezempilakahle lesi.

Umnumzana Calvin Sikhwili uthi lesi simo yisibonelo sokuba uhulumende weZANU Pf esehlulekile ukulikhokhela leli lizwe.

Lezinkokheli ezisezikhundlani okwamanje, uSikhwili uthi ngabantu asebefuna ukusetshenzelwa bona, hatshi ukusebenzela uzulu njengalokho abakuthembisa abantu ngesikhathi bedinga usekelo, beqakathekisa izikhundla zabo.

AbeZimbabwe Doctors for Human Rights labo batshengise ukukhathazeka phezu kwalesi simo lanxa isisekelo sombuso simbeka umlandu uhulumende ukuba aqakathekise uhlangothi lwezempilakahle.

Lanxa eleZimbabwe kungelinye lamazwe asaina isivumelwano se Abuja Declaration, esikhuthaza ohulumende bamazwe ezwekazi le Africa ukubeka eceleni isilinganiso sokulitshumi lanhlanu ekhulwini-15%, semali ehlelelwa ingatsha zikahulumende ( kuBudget), sekuvele obala ukuba asifiki esisilinganisweni sokulitshumi nje ekhulwini-10% .

Abenhlanganiso yamagqwetha alwela ilungelo loluntu ye Zimbabwe Lawyers for Human Rights bathi kungakho bekubone kumqoka ukusebenzelana emikhankasweni yokuzama ukufuqa uhulumende ukuba agcwaliswe iziqondiso zivumelwano ezinjenge zeAbuja Declaration, akufeze lokho angena kikho esayina, hatshi ukuba kube yisehlakalo nje.

XS
SM
MD
LG