amalinks wokungena

Breaking News

Dr Parirenyatwa: Uhulumende Sokuzamele Aqakathekise Impilakahle Yabasemajele


UDr David Parirenyatwa
UDr David Parirenyatwa

Ugatsha lwezempilakahle luthi soluzaqala ukunakekela impilakahle yalabo abasemajele ngemva kwenhlolisiso eveza ukuthi inengi lezibotshwa lihlaselwa ligcikwane lengculaza kanye lomkhuhlane wofuba lweTuberculosis.

Lanxa ilizwe liqhuba kuhle ekulwiseni ukuqeda imikhuhlane ethelelwanayo egoqela ingculaza lofuba, lumsebenzi ubikwa ungahambi ngendlela emajele aweZimbabwe, angaphezu kwamatshumi amane – 42 elizweni.

Ukumemetheka kwengculaza kubikwa kusehla elizweni, kwaya kutshumi lanhlanu ekhulwini , 15%, kodwa emajele kukumatshumi amabili lasitshiyagalombili ekhulwini – 28%. Ufuba lalo lumemetheka kalula ngenxa yokuminyana okukhona.

Dr David Parirenyatwa
Dr David Parirenyatwa

Umphathintambo wempilakahle, uDr David Parirenyatwa, uthi ukumemetheka kwemikhuhlane le, kuveza ukuthi azikho inhlelo ezibekiweyo ezilawula ukuhlolwa kanye lokuhanjiswa kwemithi emajele. Uthi akukhathalekile ukuthi abantu bagwetshwa bevele belengculaza kumbe bathelelana emacansini khona emajele, okumele kuqakathekiswe yikuthi kwehliswe inani labantu elibulawa yimikhuhlane le.

Osebenza enhlanganisweni yokunakekela abasemajele, iPrison to Praise, uMnumzana Ben Ncube, uthi izibotshwa azifinyeleli inhlelo zempilakahle okuyikho okwenza inengi libulawe yimikhuhlane yengculaza kanye lofuba.

Ukudla abakutholayo, uthi akwakhi mzimba, njalo, okungenye yembangela ukuthi izibotshwa zihlaselwe yimikhuhlane kalula nje.

UMnumzana Ncube uqhubeke esithi ugatsha lwezempilakahle alusebenze lolwemithetho ukuze kwehliswe inani labantu elivalelwa entolongweni, abanye bagwetshelwe ukusebenzela uzulu bengavalelwanga ngoba kulula ukwelapha umuntu osemzini wakhe kulalowo ovalelwe ejele.

Izibotshwa zesifazana ezivalelwe kunye labantwana okwenza inengi lithi labantwana bayaphika
Izibotshwa zesifazana ezivalelwe kunye labantwana okwenza inengi lithi labantwana bayaphika

EleZimbabwe lilabantwana abangamatshumi amathathu lanhlanu abavalelwe emajele labonina. Lababantwana baswela ukudla okubafaneleyo osokubatshiye behlaselwe yimalnutrition.

Inhlanganiso ye Inmate Child Care Trust, ekhangela indingeko zabantwana abasemajele labonina, ithi kumele kulungiswe imithetho yokuvikela abantwana njalo inhlanganiso zabantwana zincedisane lohulumende ukuthi abantwana laba bengaqhubeki befela izono zabazali babo.

UNkosikazi Margret Mlotshwa, oyisakhamuzi, uthi ngumlandu kahulumende ukugcina lababantwana kanye lokugcwalisa indingeko zabo kwezempilakahle.

Osebenza labesifazana, uNkosikazi Sibusisiwe Bhebhe, uthi abantwana labesifazana babhekana lodubo emajele ngoba indingeko zabo zingaphezu kwalezo ezabesilisa lapho abantwana abadinga ukudla okwehlukeneyo kuthi abaesifazana badinage impahla yokugcika nxa besesikhathini, konke okungakhangelwa nguhulumende.

Ugatsha lwezempilakahle lokunakekelwa kwabantwana, uthi alukhangele amaqhinga ehlukeneyo agoqela ukusa abantwana endaweni abangahlala kuzo, ukunika abesifazana abalabantwana abamunyayo kumbe abazithweleyo izigwebo ze community service kumbe benzele abesifazana ama open prisons.

Abezempilakahle bathi ukumemetheka kwemikhuhlane efana lofuba kuyakhwela ebantwaneni lapho behlaliswa labadala abalalumkhuhlane, lapho abantu behlaliswe beminyene kungela sikhathi esaneleyo betshaywa ngumoya phandle lalapho bengatholi ukudla okwakha umzimba okwaneleyo.

Emhlanganweni omkhulu wokuxoxisana ngengculaza lengulamakhwa, iInternational Conference on AIDS and STIs in Africa, ophathwe esigodlweni kumaviki asanda kudlula, kwavunyelwana ukuthi ohulumende kumele baqakathekise abantu akade betshiywa phandle kwenhlelo zempilakahle abagoqela labo abasemajele.

XS
SM
MD
LG