amalinks wokungena

Breaking News

Inane Labahlaselwa Yimikhuhlane Yengulamakwa Liyaqonga


Lanxa nje ilizwe lilezimiso ezijonge ukuqeda ukumemetheka kwegcikwane lengculaza, ukwanda kwemikhuhlane yemacansini sokulethe ukukhathazeka ukuthi inengi labantu alivikeli okulakho ukukhweza njalo inani labantu elithelelana umkhuhlane wengculaza.

Ingcwethi enhlanganisweni ekhangela ukuqeda umkhuhlane wengculaza, iNational Aids Council, zithi lanxa inani labantu elithelelwa leligcikwane selehlile kuyethusa ukuthi inani lalaba abalengulamakhwa leminye imikhuhlane yemacansini liyakhwela.

Inani labantu abalengulamakhwa liyakhwela elizweni ikakhulu emadolobheni awe Harare, eMasvingo, eGweru kanye laseGokwe lendaweni zemaNdebeleni kuveza ukuthi inengi labantu lilakho ukuthelelwa igcikwane lengculaza ngoba lingavikeli.

Ingcwethi zempilakahle esigabeni seMatabeleland South, uDokotela William Busumani uthi banengi abantu abaza lemikhuhlane yengulamakhwa ezibhedlela, ezikhathini ezinengi ihamba legcikwane lengculaza osokwenze isigaba lesi sabayiso esilokumemetheka kwegcikwane okwedlula izigaba zonke elizweni.

Ukumemetheka kwegcikwane legculaza kuleli, imi kusilunganiso sokulitshumi lanhlanu ekhulwini – 15% kodwa esigabeni seMatabeleland South siphezu kwamatshumi amabili ekhulwini– 21%.

Ingcitshi zithi isigaba lesi kanye leseMatabeleland North zikhathazwa linani labantu elihamba lisiya emazweni aseduzane ikakhulu iBotswana leSouth Africa, okwenza inengi labantu lithelelane imikhuhlane yemacansini njalo liphuze lokuya ezibhedlela.

Umongikazi, uNkosikazi Rosemary Ndiweni, uthi banengi abasakhulayo abalomkhuhlane wengulamakhwa, abahlala layo bengadingi ukwelatshwa kuze konakale emzimbeni.

Uthi imihlobo eminengi yengulamakhwa yenza kubelula ukuthi igcikwane lengculaza lingene emzimbeni.

Wengeze esithi ukungadingi usizo ngesikhathi kulimaza imizimba yabasakhulayo, okulakho ukwenza inengi lisale lingasenelisi lokuthola inzalo ngenxa yokuphuza ukwelatshwa.

Ekhuluma labasakhulayo ngempelaviki koBulawayo, ummeli weBulawayo East edale lephalamende, uNkosazana Tabitha Khumalo ubatshele ukuthi kuqakathekile ukuthi bavikele emacansini kuthi lalapho bengavikelanga baphange bayedinga usizo kwabezempilakahle nxa bethe babalengulamakhwa.

Ingcwethi zithi ukukhwela kwenani lemikhuhlane yemacansini kutshengisa ukuthi abantu abasavikeli okulakho ukuphambanisa imikhankaso yokuqeda ingculaza osokudinga ukuthi kuqalwe njalo imikhankaso yokukhuthaza ukuvikela kubontanga.
Ingcwethi lezi zithi imikhuhlane enjengesyphillis, igonorrhea kanye le genital herpes isisanda okutshengisa ukuthi abatsha sebekhohlwa imikhankaso yokuvikela eyiyo eyanceda ilizwe ukuthi lehlise ukumemetheka kwegcikwane lengculaza kuminyaka elitshumi lanhlanu edluleyo.

Umnumzana Robert Madzikanda, osakhulayo, uthi inengi labatsha lithelelwa imikhuhlane yemacansini ngabadala ababathembisa imali.

Uthi abatsha ikakhulu emadolobheni asemingceleni yelizwe njenge Plumtree leBeitbridge bathwele nzima ngoba abanye bahlala bodwa bangumhlambi nje kazalusile, abazali kabakho kuthi abanye bayathatheka ngezithembiso zempilo engcono kwamanye amazwe besebehamba bengela maphepha afaneleyo babesebedlwangulwa bacine belalimikhuhlane.

Osebenzelana labasakhulayo ebaxwayisa ngempilakahle yabo, uNkosikazi Tariro Makanga, uthi abatsha baswela ulwazi olwaneleyo ukuze benze izinqumo ngempilo zabo ikakhulu ngokuya emacansini.

Uthi kuyadingeka ukuthi kubelenhlelo zokukhulumisana labo ngoba okwakhathesi inengi labantu abathelelwa igcikwane lengculaza lemikhuhlane yemacansini ngabatsha, ikakhulu amantombazana aleminyaka ephakathi kwetshumi lanhlanu lamatshumi amabili lane.

Ingcwethi kwezempilakahle zithi inengi lemikhuhlane yemacansini ayilula ukubonakala okwenza abantu baphile layo iminyaka baze bathelelwe igcikwane lengculaza bese konakala. Kulezi insuku abesifazana ikakhulu, bayakhuthazwa ukuyahlolwa imikhuhlane efana le human papilloma virus esimemetheka ithelelwana emacansini eyiyo ebangela umkhuhlane wemvukuzane yesibeletho.
XS
SM
MD
LG