amalinks wokungena

Breaking News

Isiqalisile Ingxoxo eZimbabwe Ephathelane Lenani Labantwana Abazalwayo


Isiqalisile ingxoxo eZimbabwe ephathelane lenani labantwana abazalwayo kulandela imbiko ethi abantwana abazalwayo sebebanengi kakhulu basinda inotho yelizwe okuzakwenza intuthuko ibenzima abanye besithi abayekelwe abantu babelemuli ezinkulu abanye besithi imuli ezincane yizo ezenza kube lenhlalakahle ebantwini.

Banengi abasayiphethe ingoma yokuthi ukuzala yikuzimbela, ukuzilungisela ikusasa yakho kungakho umuzi ogcwele abantwana yiwo olekusasa ebukekayo kodwa inengi labesifazana lamhla seliqakathekisa ukuhlela imuli, zivikele ukubamba izisu njalo lithole isikhathi sokondla abantwana lokuphumula lingakelamisi.

Kodwa lanxa kunjalo, ugatsha lwezempilakahle lokunakekelwa kwabantwana luthi inani labantwana elizalwayo lilokhu liphezulu kakhulu kulalokhu okulungele ilizwe.

Okwakhathesi owesifazana oyedwa uba labantwana isilinganiso esiku 3.5 empilweni yakhe kodwa ugathsa lufuna inani leli lehle liye ku 3.

Lokhu sokulethe ingxoxo ebanzi abanye besithi abayekelwe abantu bagcwalise umbhalo webhayibhilini wokuthi bazalane bande, abanye njalo kungabathi lokhu ngokwendulo, lamhla sokumele abantu banciphise imuli zabo.

Okhangela ukuhanjiswa kwembiko kunhlanganiso ye Zimbabwe National Family Planning Council, uMnumzana Simon Chikwizo, uthi uhulumende usebanike umlandu wokukhweza inani labesifazana elisebenzisa indlela zokuvikela lisuka ku phose amatshumi ayisithupha - 58% lisiya kumatshumi ayisikhombisa ekhulwini - 70% kusiyafika umnyaka ka 2020. Uthi bakhangelele kakhulu ukukhuthaza ukusetshenziswa kwendlela lezi kulabo abathatheneyo.

UNkosikazi Precious Makulumo, oyisakhamuzi, uthi ngaphandle kwenotho yelizwe, imuli ezincane zigcineka ngcono njalo lempilakahle yowesifazana ibangcono nxa ethe waba labantwana abalutshwane. Uthi impilo yalamhla ayisafani leyayizolo njalo imizimba yabantu ayisafani njalo, okwenza ukuthi lamhla ukuba labantwana abanengi kube yingozi njalo kulimaze impilakahle yowesifazana kumtshiye njalo esengozini yokuhlaselwa yizifo ezitshiyeneyo.

UNkosikazi Edna Mazibuko, ongumongi, uthi uhulumende seqhelisa inhlelo zokunika abesifazana indlela zokuvikela ukubamba izisu okwesikhathi eside kundawo zonke zelizwe ukuze kwehliswe inani labantwana elizalwayo ngamama munye. Uthi inengi lalezindlela belitholakala ezibhedlela ezinkulu kodwa sokufundiswe abongikazi kundawo zonke ukuze baphathise abesifazana kungadingakalanga ukuthi bahambe imimango kumbe bagade amabhasi.

UNkosikazi Mazibuko uqhubeke esithi ukuba labantwana abanengi akuwulungelanga umzimba ngoba abanye abesifazana bayabe beqale ukuzithwala besebancane bazithwale baze bayevala ithumbu okungakhuthazwayo ngabezempilakahle.

Uthi konke lokhu sokwenze ukutholakala kwendlela zokuvikela ukuzithwala ezitshiyatshiyeneyo kanye lezisebenziseka lula zingaphazamisi impilo zabesifazana zaba yindaba emqoka kunengi labesifazana elizweni lamhla okuyikho okwenza uhulumende aqakathekise lezi nhlelo. Uthi indlela zokuvikela ukubamba izisu ziyaziguquka emhlabeni wonke jikelele kungakho kuqakathekile ukuthi uhulumende kanye labesifazana bahambelane lesikhathi.

UNkosazana Rita Setoboli, osakhulayo, uthi ngaphandle kokulondoloza impilo zabesifazana, ukuba labantwana abalutshwane kwenza kubelula ukuthi abantwana laba bathole isondlo esihle njalo baphumelele empilweni okulakho ukuthuthukisa lelizwe. Uthi imuli ezinengi ezinkulu ziyasadalala ukuhambisa abantwana esikolo, ukubanika ukudla okwaneleyo kanye lokubatholela ukwelatshwa lapho kuthe kwadingeka.

UMnumzana Godfrey Maphosa, oyisakhamuzi uthi yena akusumsebenzi kahulumende ukuhlelela abantu imuli zabo kodwa kumele ayekele abaninimizi bazenzele izinqumo zabo.Uthi babhadala amalobolo bebhadalela ukuqhelisa imizi kungakho uhulumende akalani lenani labantwana elizalwa kulowomtshado.

Ilizwe lakuleli okwakhathesi lilabantu abayizigidi ezilitshumi lantathu 13 million elikhwele lisuka phezu kwezigidi ezilitshumi lanye - 11.6 million. Lanxa kunjalo, elakuleli ayisilo elilabesifazana ababa labantwana abanengi kuzwekazi le Africa, lidlulwa ngamazwe anjenge Guinea lapho owesifazana oyedwa oba labantwana abayisikhombisa.

XS
SM
MD
LG