amalinks wokungena

Breaking News

Inhlanganiso Ezizimeleyo Zikhuthaza Uhulumende Ukuthi Ananze Ilungelo Loluntu


Victoria Falls
Victoria Falls

Lezi nhlanganiso zenze umhlangano lentathelizindaba eHarare phambilini komhlangano walumanyano ozenzelwe eVictoria Falls kuyonale inyanga lapho eleZimbabwe elizakhokhela iSADC.

Inhlanganiso ezilwela ilungelo loluntu zikhuthaza inkokheli ze SADC ukuba ziphumelane egcekeni phezu kwendaba zokulondolozwa kwelungelo loluntu zisithi akungeke kwaba lentuthuko uqobo kanye lokuthuthukiswa kwempilo zabantu kungekho kunukana amakhwapha.

Lezi nhlanganiso zenze umhlangano lentathelizindaba eHarare phambilini komhlangano walumanyano ozenzelwe eVictoria Falls kuyonale inyanga lapho eleZimbabwe elizakhokhela iSADC. Intathelizindaba yethu uMavis Gama usethulela loludaba ngokugcweleyo ekhonale eHarare.

Inhlanganiso lezi zibalisa eye Amnesty International, Human Rights Watch kanye leye Zimbabwe Lawyers for Human Rights zenze umhlangano lentathelizindaba emahofisini e Zimbabwe Lawyers for Human Rights. Inkokheli zalezinhlanganiso zikhuthaze eleZimbabwe,njengoba selizakuba ngumgcinisihlalo we SADC okomnyaka, ukuthi libe ngumzekeliso,lilandele ngokugcweleyo izinqumo ekulondolozweni kwelungelo loluntu.

UMnu.Dzimbabwe Chimbga okhulume emele inhlanganiso ye ZLHR ukhuthaza eleZimbabwe ukuba abokuba ngumzekeliso,enze kube lokuthuthukiswa kozulu esigabeni njengalokho okukunhlelo zabohulumende.

Lokhu kugcizelelwe ngumqondisi we Amnesty International esigabeni sangezansi kwezwekazi le Africa umnumzana Deprose Muchena othe sekuvele sobala ukuba zinengi izehlakalo zokungalinganiswa kwamathuba kuzulu esigabeni seSADC.

U Muchena uthi lesi sikhundla sinikezwa eleZimbabwe ngesikhathi kulokungahlaliseki kwamanye amazwe akuzwekazi leAfrica okubangelwa yizimpi kumazwe abalisa ele South Sudan,Central Africa Republic,Kenya le Nigeria.

Umqondisi wenhlanganiso ye Human Rights Watch uNkosikazi Tiseke Kasambala, utshele intathelizindaba ukuthi inhlanganiso yakhe kanye lezinye ezilwela ilungelo loluntu,zikhankasela ukuba khona kwendlela ezingenza inkokheli,labohulumende bamazwe asenhlanganisweni ye SADC,baphumele egcekeni sikhathi sonke kunhlelo zazo zokuthuthukisa uzulu.

Umhlangano walonyaka ungenwa ngaphansi kwesihloko esithi “ The SADC strategy for Economic,Leveraging the region’s diverse resources for sustainable economic and social development ”.

Lezinhlanganiso zontathu zithi lesi sihloko sivumelana lalokho ohulumende bamazwe e SADC,kakhulukazi okumunyethwe yisisekelo esitsha sombuso welizwe leZimbabwe kanye lohlelo oluhlose ukuthuthukisa inotho yelizwe, olweZimbabwe i ZIMASSET.

Ngakolunye udaba olufanayo,inhlanganiso ezikhankasela ukuqedwa kwendaba zokwendiswa kwamantombazane besese bancinyane okubalisa eye Plan International, zikhuthaza inkokheli zamazwe akumanyano we SADC ukuba zibe lesivumelwano sinye,sokudinga indlela eziqeda loludubo ngesikhathi zingena umhlangano wesigaba kunsukwana ezimbalwa ezizayo.

Osanda kukhethwa ngabenhlanganiso yomanyano wamazwe e Africa eye African Union – AU, ukuba ngumhlonitshwa kudaba lokukhankasela ukuqedwa kokwendiswa kwabantwana abanye babo bebanjwa ngamandla ngezizatho ezehlukeneyo, uNkosazana Nyaradzai Gumbonzvanda utshele umhlangano owenzwe lentathelizindaba e Harare,ukuba lumkhankaso kuzwekazi le Africa,uphawulwe mhla ka 28 kunyanga ka Nkwenkwezi wonalo umnyaka e Addis Ababa kwele Ethiopia lapho akhethwe khona.

U Gumbonzvanda uthi ukhangelele ukuba inkokheli ye SADC ezangena umhlangano kunsukwana ezizayo, zizaphuma lesinqumo esizakubeka sobala phezu kokulondolozwa kwelungelo loluntu kubantwana abangamantombazane okuyibona ababanjwa ngamandla ukungena emendweni besesebancinyane.

Omunye walabo abangene lumhlangano obuphezu kokuhlaziya udaba lokwendiswa kwabantwana besesebancinyane ngumnuMzana Lennox Mhlanga oyintathelizindaba ezimeleyo othi kumele inkokheli esigabeni ibheke ngalihlo linye lindaba kanye lokukhuluma ngalizwi linye phezu kwayo.

UMhlanga usole imikhuba yesintu u athi yiyo ebangela ukuqhela kodubo lokwendiswa kwabantwana besesebancinyane.

UMhlanga uncome imizamo ka Nkosikazi Gumbonzvanda:

Ukhuthaza lezo nhlanganiso eziphatheke kundaba zokulwela ilungelo labantwana ukuba zisebenzelane ndawonye kulomkhankaso wokuqeda udubo lokwendiswa kwabantwana besesebancinyane.

Lumkhankaso uqhutshwa kiwo wonke amazwe angamatshumi amahlanu lane – 54 member state akunhlanganiso ye AU.

Abe AU babikwa bekubone kufanele njalo ukuba bagxile ( prioratises ) kakhulu kumazwe alitshumi okuyiwona abikwa elenani eliphezulu kundaba zokwendiswa kwabantwana.

Bafika phose inkulungwane ezingmatshumi amane – 39,000,abantwana abangamantombazane umhlaba wonke ababanjwa ngamandla ukungena emendweni kumbe ukwendiswa besesebancinyane.

Kuthi isilinganiso esedlula amatshumi amathathu-31%,ekhulwini,samantombazane eZimbabwe bendiswa besesebancinyane. Izwekazi le Africa kubikwa kuyilo elilamazwe alamanani aphezulu abantwana ababanjwa ngamandla ukungena emendweni kanye lalabo abendiswa besebancinyane.Ukuze sihlaziye loludaba, sixoxe loMnu. Rejoice Ngwenya, ingcwethi ecubungula ezombusazwe, endawonye loMnu. Joseph Tshuma, isiphathamandla sebandla le ZANU PF koBulawayo, onguye osungula lingxoxo.

Ukuze sihlaziye udaba lweSADC Summit, sixoxe loMnu. Rejoice Ngwenya, ingcwethi ecubungula ezombusazwe, endawonye loMnu. Joseph Tshuma, isiphathamandla sebandla le ZANU PF koBulawayo, onguye osungula lingxoxo.

Ingxoxo LoMnu. Rejoice Ngwenya Endawonye LoMnu. Joseph Tshuma
please wait

No media source currently available

0:00 0:09:31 0:00
Lapho esitholakala khona

XS
SM
MD
LG