amalinks wokungena

Breaking News

Ihlandla Lesibili Lenhlolisiso Yomuthi Wengculaza Aliphumelelanga


Umuthi weTenofovir gel
Umuthi weTenofovir gel

Ingcwethi kwezempilakahle ziveza ukuba eleZimbabwe kalisayi kusebenzisa indlela yomuthi wokuzama ukwelapha ingculaza, obuhlolisiswa phansi kohlelo lwe Follow – on African Consortium For Tenofovir Studies–FACT 001. Lokhu kungoba, impumela yalo ingasavezanga obekukhangelelwe kudaba lokuvikelwa kokusabalala kwegciwane okuke kwavezwa ngezinye inhlolisiso esezithe zenziwa ngaphambilini kusetshenzwa ihlekana labesifazane esigabeni saKwaZulu Natal.

Emhlanganweni lentathelizindaba owenzelwe eBook Cafe eHarare ngoLwesibili ekuseni, wokwethula impumela yenhlolisiso yesibili eye FACT, lezingcwethi ziveze ukuba eyakuqala yaba lempumela ejabulisayo.

Inhlolisiso ye Follow – on African Consortium For Tenofovir Studies, yenziwe ngenhloso yokusekela impumela yeinye efanayo, eyaqhutshwa ngaphambilini kuhlekana labesifazane esigabeni saKwazulu Natal, kwele South Africa, kukhangelwa umuthi ongasetshenziswa ukuphathisa ukwehlisa amathuba okuthola igciwane lengculaza kwabesifazana.

Kuloluhlelo bekukhangelwa ukuba ungasebenza njani lumuthi nxa uthe wanikezwa abesifazane ukuba bawugcobe ngasese sikhathi sonke bengakayi emacansini lalapho besanda kuvela kiwo, owe vaginal tenofovir gel.

Kuthi eyesibili ye FACT eyenziwe sekungezelelwe inani labesifazane abakade bevelela ezigabeni ezimbalwa zakwele South Africa, ingasazange yaveza lokho abekade bekukhangelelwe ngezizatho ezimbalwa okubalisa ukungathembeki kwalabo abaphatheka kilo lanxa usebenza umuthi obunikezwa abesifazane laba kukhangelwa impumela yenhlolisiso yakuqala.

Omunye walezingcwethi ongomunye wabacubunguli abaphatha umsebenzi wenhlolisiso phansi kwenhlanganiso ye Centre for Sexual Health and HIV AIDS Research Zimbabwe (CeSHHAR- Zimbabwe), unkosikazi Sitholukuhle Magutshwa uthi kayimjabulisi limpumela njengoba kusitsho ukuba kayisayi kusetshenziswa eZimbabwe, okuyikubuyisela muva imizamo yokudinga indlela zokuphathisa abesifazane kundlela zokuzivikela.

Lanxa lindlela ingasayi kusetshenziswa eZimbabwe, unkosikazi Magutshwa uthi akulahlwa mbeleko ngokufelwa, kuyamele abaphethe ezokuhlolisisa baqhubekele phambili ukudinga ezinye indlela ezingaphathisa abesifazane ukuzivikela kugciwane.

Ziveza njalo lezingcwethi ukuba kumele zibe nengi indlela ezidingwayo zokuqhelisa amathuba abesifazana ukuze lowo lalowo anelise ukukhetha ayithakazelelayo njalo engamenza ayisebenzise ekhululekile.

Zibikwa zizinlutshwana okwamanje indlela zokuzivikela kugciwane kwabesifazane nxa kuqathaniswa lezabesilisa.

Abezempilakahle bathi kumqoka ukuqakathekisa abesifazane kundlela ezingabaphathisa ukuzivikela kugciwane ngoba bebhekane lenkinga ezinengi ngokudalwa kwabo njalo esilela amandla abo wokutsho ukuba kusethenziswe iphi indlela kulezo ezikhona.

XS
SM
MD
LG