amalinks wokungena

Breaking News

Inhlanganiso Ezizimeleyo: Iphosisile i-Africa Union Ngokukhetha uMugabe


Abamabandla aphikisayo, abalondoloza amalungelo oluntu kanye labenhlanganiso ezizimele zodwa bathi kuyadingeka ukuthi izwekazi leAfrica lizinuke amakhwapha lizibuza ukuthi kanti nxa inkokheli ingenelisi ukulawula umuzi wayo ngendlela izalithini lelizwekazi kulandela ukubekwa kukamongameli Robert Mugabe ukuba ngumgcinisihlalo wenhlanganiso yomanyano wamazwe ezwekazi iAfrican Union.

Umongameli Robert Mugabe ubekwe ukuba ngumgcinisihlalo we African Union ngeviki ephelileyo osokusitsho ukuthi usenguye ophethe intambo kuzwekazi kanye lakunhlanganiso yamazwe angezansi kweAfrica, iSouthern African Development Corporation okomnyaka wonke.

Isikhundla lesi sinikwa inkokheli zidedelana phakathi kwenhlanganiso ezisemhlubulweni eminhlanu zezwekazi leli, okwakhathesi obesekulithuba le Zansi Africa ukuletha inkokheli.

Eminyakeni esanda kudlula iAU le SADC zaziphatheke kabanzi ekuxazululeni ingxaki zeZimbabwe kwezombusazwe phakathi kukamongameli uMugabe kanye lenkokheli yebandla eliphikisayo uMnumzana Morgan Tsvangirai.

Umnumzana Godwin Phiri, oyingcitshi ekucubunguleni ezombusazwe njalo eke waba kumanyano wenhlanganiso ezizimele zodwa iNational Association of Non-Governmental Organisations (NANGO), uthi ukubekwa kukamongameli kulesi sihlalo ngalesisikhathi akudali mahluko kuleli ngoba iAU le SADC zivele sezaqedelana leZimbabwe, zageza izandla. Uthi nxa elokhu ekhona ocabanga ukuthi indubo zakuleli zizaqedwa zinhlanganiso lezi uyazikhohlisa.

Olwela amalungelo oluntu, uMnumzana Gerald Maphosa, uthi lanxa kungasela okunengi okungeziwa zinhlanganiso lezi mayelana leZimbabwe kuyakhathaza ukuthi umuntu olembali engcolileyo kangaka ekulondolozeni amalungelo oluntu abekwe ukuze akhokhele izwekazi ngoba kuletha imbuzo yokuthi iAfrica ivele ihloseni njalo kuyini ekukholwayo ukuthi kulungile kumbe akulunganga.

Omunye njalo okhangela amalungelo oluntu, uNkosikazi Sehlule Muleya, uthi ubudlelwano bukamongameli lamzwe asempumalanga abumanga kuhle okokuthi lapho okuhlanganwa khona kukhulunyiswana ngeZimbabwe kuhle kuqhamuke inkulumo zokulwa.

Ithuba leli lokumela izwekazi, uthi lilakho ukuletha ukukhulumisana kuhle, lapho umongameli azahlangana lamazwe la, inkulumo ingasiZimbabwe, alethemba ukuthi kuzenza badle ndawonye bafunde kakutsha ukuthi balakho ukusebenzelana.

Ibandla le Movement for democratic Change lilembali yokukhweza ingxabano yalo lomongameli kunhlanganiso ye AU le SADC.

Lanxa ezikhathini ezinengi amabandla aphikisayo esithi inhlanganiso lezi azincedi kangako ngoba zilobudlelwano leZanu PF, ukungenela kwe SADC kwaphathisa kunkulumo ezaletha uhulumende womanyano.

Inkokheli kubandla le MDC T, uNkosazana Tabitha Khumalo, uthi sokusobala ukuthi inkokheli ze Africa bezivele zingaphathisi okuhlupha kuleli ngoba zivele zibuka izenzo zikaMnumzana Mugabe.

Owake waphatheka kukhetho kubandla eliphikisayo njalo ekunhlanganiso ezizimele zodwa, uMnumzana Useni Sibanda, uthi kazi iyozala nkomoni lapho ilizwe lingadinga ukuyaxoxiswana ngalo kulezi nhlanganiso zona ziphethwe ngumongameli.

Umnumzana Gorden Moyo owebandla le MDC Renewal, uthi kumele ezinye inkokheli zingamvumeli UMugabe ebulala izwekazi njengalokhu ebulele elakhe ilizwe. Wengeze esithi kangeke ahambisa umbono wekusasa ye Africa, iAgenda 2063, yena vele u2016 esefiphala kuye.

Isikhundla sikamgcinisihlalo siphathwa okomnyaka owodwa zinkokheli ezivela emihlubulweni ebalisa eNyakatho, eZansi, eMpumalanga, eNtshonalanga kanye le nkabazwe yezwekazi leAfrica. Isikhundla lesi sesake saphathwa ngabagoqela abaMnumzana Thabo Mbeki, uDennis Sassou Nguesso, uJakaya Kikwete lomuyi uMuammar Gaddafi.

XS
SM
MD
LG