amalinks wokungena

Breaking News

Umumo Wesibhedlela seMpilo Uqhubeka Usiba Mubi


Isibhedlela seMpilo-Central-Hospital
Isibhedlela seMpilo-Central-Hospital

Isibhedlela esikhulu sakoBulawayo eseMpilo sibhekane lokusilela kwabodokotela osokufake engozini ukusebenza kwaso kuhle kanye lempilakahle yezigulane, inengi eselihlinzwa ngodokotela abangaqhibi izifundo zokufundelanga lumsebenzi.

Isibhedlela seMpilo silabodokotela asebeleminyaka besebenza amasenior doctors, abalitshumi lanhlanu kuphela phezu kwamatshumi ayisithupha adingakalayo.

Ngeviki, lesisibhdlela sesihambisa abantu abathathu kusiya phezulu, abagula kakhulu eHarare ngoba sisehluleka ukubanakekela.

Umqondisi walesi sibhedlela, uDr Solwayo Ngwenya, uthi umsebenzi owenziwa ngabodokotela laba abangakabi leminyaka besebenza amajunior doctors, uyamangalisa ngoba kungayisibo aluba lesisibhedlela sesavala.

Isakhamuzi, uMnumzana Norman Dube, uthi uhlupho lwesibhedlela lesi solulesikhathi eside lukhona kungakho sokumele uhulumende enze amacebo okuthi loludubo luqedwa njani njalo ngokuphangisa.

Banengi abantu abaphelelwa ngumpefumulo mahlayana nje kungamelanga ngenxa yokuthi isibhedlela asiphathwa ngendlela njalo akula mithi labodokotela abafaneleyo.

Esinye njalo isakhamuzi, uNkosikazi Magret Sibindi, uthi isibhedlela seMpilo sizwisa usizi lapho umuntu ethe wafika khona. Uthi uphahla luyanetha osokuludubo nxa izulu lisina njengakhathesi, kuthi ingubo kanye lezembatho konke ngokwakudala osokudinga ukuntshintshwa.

Uqhubeke esithi uleqiniso ukuthi ezinye izigulane zizizwa sezigula ngamandla nxa zithe zalaliswa kulesisibhedlela ngenxa yomumo wempahla etholakala lapha.

Owake wasebenza kulesisibhedlela, u Dr Wedu Ndebele, uthi isibhedlela lesi sidinga ukuphathiswa nguzulu ukuze sisize izakhamizi kanye lezizalwane ezivela kwezinye indawo.

Okungaphathisa, uthi yikuthi izigulane ezilezifo ezingelapheka emakiliniki ziyeqala khona ukuze ingcosana yabodokotela ekhona eMpilo, ikhangelane labantu abagula okwamagama.

Kuleli, kuthatha iminyaka elitshumi lanye ukuthi udokotela afunde aze ayekuba yingcitshi.

Kunyanga ezisanda kudlula, isibhedlela seMpilo sithwaliswe umlandu wokubulala izigulane ngenxa yokuphathwa ngabodokotela abafundelanga umsebenzi kumbe ukubapha imithi engayisiyo.

Umthethwandaba wakoBulawayo wanquma kumaviki asanda kudlula ukuthi isigulane uMnumzana Darlington Mangwiro, wabhubha ngenxa yokuthi wahlinzwa ngodokotela abafundelayo kungela ngcitshi.

Isakhamuzi, uMnumzana Michael Maphosa, uthi kumele kulungiswe udaba lwabodokotela ukuze kungabikhona abantu abalahlekelwa zimpilo zabo ngalindlela.

Isakhamuzi, uNkosikazi Angeline Mlauzi, uthi kuyadingakala ukuthi kudingwe indlela zokukhanga odokotela abazingcitshi ukuzasebenza lapha eMpilo, kuphungulwe inani labantu elifa ngenxa yokuswelakala kwabodokotela.

Isibhedlela seMpilo sidinga izigidi ezimbili zamadola ngomnyaka - $2 million kodwa okwakhathesi ugatsha lwemali lusinika ingxenye yesigidi kuphela. Okwakhathesi lesisibhedlela silezikwelede eziyizigidi ezine zamadola - $4 million.

Izibhedlela zikahulumende ziyabhadalisa bonke abantu labaswelayo ngaphandle kwalabo abaleminyaka engaphezu kwamatshumi ayisithupha lanhlanu – 65.

Ugatsha lwezempilakahle luthi odokotela basilela kuzo zonke izibhedlela lapho uhulumende azama ukuthi kutholakale odokotela ababili nje ngasibhedlela, abakhangelele ukwengeza lelinani liye kwabane lonyaka.

XS
SM
MD
LG