amalinks wokungena

Breaking News

ISouth Africa Iqinisa Ukubopha Lokubuyisela Emuva Izizalwane Zakwamanye Amazwe


Uhulumende wakwele South Africa uqhubekela phambili eqinisa uhlelo lokubopha lokubuyisela emuva izizalwane zakwamanye amazwe eziselizweni ngokungekho emthethweni. Labo ababotshelwa leli cala bagcinwa endaweni yeLindela bengakabuyiselwa emazweni abo. Izizalwane zeZimbabwe esezike zavalelwa eLindela zithi abavalelwa lapha bathwele nzima ngendlala, ukuphathwa njengezichaka lokuhlawuliswa amaqubaquba emali zesifumbathiso.

Kulezi insuku badla imbuya ngoluthi abeZimbabwe labakwamanye amazwe abahlala kwele South Africa ngokungekho emthethweni.

Amapholisa ayaphithizela ikakhulu ezitaladeni zeGoli egola labo abangelangcwadi zokuhlala elizweni ngokusemthethweni. Inengi labeZimbabwe asebeke babotshwa basiwa enkambeni yeLindela lapho abalindela khona uhambo lokubuyiselwa emuva, bathi isimo kasisihle kule inkamba.

Ijaha elisakhulayo elikhethe ukwaziwa ngokuthi nguNaison Ndlovu uhlale inyanga ezinhlanu eLindela ngoba iziphathamandla zaleyo ndawo zisithi kazikukholwa ukuthi ubuya eZimbabwe. Uthike esaselapho kwathiwa abuyise imali yesifumbathiso yamarandi ayinkulungwane langxenye, (R1500) kodwa bayitshayela esikhewini yena waqhubeka evalelwe.

Ugogo USelina Mabhena ozala uyise kaNaison uthi kucine kubizwa yena ukuthi asuke eZimbabwe aze Goli ezofakaza ukuthi uNaison ngempela ngumzukulu wakhe ozalwa eZimbabwe. Ugogo uMabhena uthi wehlisa inyembezi ebona umzukulu wakhe.

Umalumakhe kaNaison umnumnzana Givemore Sibanda uthi okwamzwiswa ubuhlungu ludaba lokuthi umzukulu wakhe wadlelwa imali kanti laseLindela lapho etshona lokulala ngendlala okwenyanga ezinhlanu. Uthi akuthabelayo yikuthi ngemva kobufakazi bukagogo uMabhena umzukulu wakhe wahle wabuyiselwa eZimbabwe.

Abanyeke bakhala ngokuthi eLindela lapha baphathwa njengezichaka njalo bacina sebehlala isikhathi eside. Omunye oseke wabotshwa okwamahlandla athize wayavalelwa eLindela ngmnumnzana Mlungisi Madabudabu Tshabalala. Yenake uthi wacina ehlale inyanga ezintathu kulokhu kuthiwa ibhasi ingcwele. Layeke ukhala ngesimo esikule ndawo.

Kusenjalo uhulumende weSouth Africa usanda kuveza ukuthi kuchithwa izigidi zamarandi eziyisitshiyagalombili ngenyanga ukusuthisa indingeko zabantu abagcinwa elindela. Ngodaba lokuthi abantu bagcinwa kwedlule inyanga ezintathu ezisemthethweni, umphathintambo wogatsha lwendaba zasekhaya umnumnzana Malusi Gigaba uthi kwesinye isikhathi ababotshiweyo kabafuni ukuchaza ukuthi bavelaphi.Uthi ugatsha lwakhe luzama ngazo zonke indlela ukuthi kungephulwa amalungelo alabo asebeseLindela belindele ukuphindiselwa emuva.

Lobanje ngo 2010 uhulumende weSouth Africa wazisa ukuthi bonke abeZimbabwe abaselizweni ngokungekho emthethweni kabeze bezothola incwadi ezibapha imvumo, banengi okwamagama abangazange bazithole lezi incwadi. Abanye ngabahle besabela khatshana kanti abanye yilabo ababaswela incwadi zokuzalwa okwenza behluleke ukuthatha amaphasipoti.

XS
SM
MD
LG