amalinks wokungena

Breaking News

Amagqwetha aweZLHR Angenela Edabeni lukaNkosazana Samukeliso Mlilo


Abenhlanganiso yamagqwetha alwela ilungelo loluntu eye Zimbabwe Lawyers for Human Rights baya emthethwandaba we Constitutional Court ngoLwesithathu, besiyaphikisa imithetho elukhuni kakhulu. Lokhu kwenzakala ngemva kokuphuma kodaba lomthethwandaba kamantshi wako Bulawayo othole unkosazana Samukeliso Mlilo ele cala lokuthelela ngabombo owayengumyeni wakhe, igciwane lengculaza ele HIV ngaleso sikhathi kusetshenziswa isisekelo sombuso sakudala.

Emhlanganweni lentathelizindaba owenzelwe eHarare Club ngoLwesibi ekuseni, amagqwetha awe ZLHR aveze ukuba akubona kufanele ukuba angenele kudaba lokugwetshwa kukaMaMlilo, kwabangela ukubekwa eceleni kokwethulwa kwesigwebo sakhona.

Omunye wamagqwetha asebenza kuloludaba phansi kwenhlanganiso ye ZLHR, umnumzana David Hofisi uthi injongo yokulungenela kuyicela idale laphezulu le Constitutional Court ukuba luhluzisise loludaba anduba litsho ukuba kuthiweni.

Umnumzana Hofisi uqhubeke ethi lesi sehlakalo lithuba abalisebenzisayo njengamagqwetha ukubonisa idale, ububi balemithetho ikakhulu isigaba 79 somthetho we Criminal Law ( Cordification and Reform Act,9:23 ), esasetshenziswa ngaleso sikhathi kulandelwa isisekelo sakudala.

Uthi okutshiwo yisigaba salomthetho kubangela ubandlululo ikakhulu kwabesifazane njalo ungaphi ithuba lokulinganiswa kwamalungelo phakathi kwabesilisa labesifazane.

I Studio Seven ikhulumisane lonkosazana Mlilo phezu kwaloludaba ethi isisusa salo yikuba emangelele owayengumyeni wakhe ngoba wayemhlukuluza ngemva kokuba ehlolwe igazi ngesikhathi ezithwele ngomnyaka ka 2009, watholakala elegciwane le HIV lanxa ekuqaleni ubengazange aba lendaba lakho.

Uqhubeke ethi kungenxa yokuba wayamangalela owayengumyeni wakhe enkambeni ye Nkulumane kwabangela ukwehlukana kwabo. Wasemangaliswa yikuba esengomangalelwayo yena, obengumyeni wakhe esemethesa umlandu wokuba nguye omthelele igciwane ngemva kokuhlolwa ezithwele okwesibili.

Abe ZLHR bathi ngendlela omi ngawo lumthetho osetshenziswe kuloludaba, ubandlulula abesifazane ngoba ubeka impilakahle yabo enkingeni.

Bathi balungenele loludaba ukuze babonise idale ububi obumunyethwe yilomthethe okungenza idale lephalamende liphange liwulungisise uhambelane lesisekelo esitsha sombuso.

Okunye njalo afuna kuthathwe esinye sezinqumo ezizakwenza uguqulwe lumthetho kumbe ususwe kokuphela.

Lapho isizatho sikhona athi lamagqwetha kumele kusetshenziswe eminye imithetho nxa kukhangelwa indaba zaloluhlobo hatshi lo abathi kawucacanga njalo ubandlulula labo abaphila legciwane.

XS
SM
MD
LG