amalinks wokungena

Breaking News

Izisebenzi zeZimbabwe Zinanza iMay Day Zidanile


ZCTU
ZCTU

NgoLwesihlanu mhlaka 01 Nkwenkwezi izisebenzi zithethe ikhefu ngelanga elijonge ukuzinika ithuba lokuthakazelela indima eziyidlalayo ekuthuthukiseni inotho yamazwe azo kanye lokukhalaza ngokuqakatheka kwamathuba okusebenza imisebenzi elesithunzi kuwo wonke umuntu, ukuthola iholo elaneleyo ngesikhathi lokusebenzela endaweni ezingelangozi.

Kodwa eZimbabwe, kulokuthi kukhalazwe ngalezi indaba uzulu ukhala ngayo imisebenzi evele ingekhoyo okokuthi yena othiwa yisisebenzi useyivelakanci ngaphandle kwalabo abasebenzela uhulumende kumbe inhlanganiso ezizimele zodwa.

Eminyakeni edluleyo amandla ezisebenzi ayesaziwa languhulumende ukuthi lapho zithe zaqoqana kumele indoda ibophe ibhetshu liqine.

Lamhla konke lokhu sokwaba yinganekwane lalapho izisebenzi zihlangene zisithi, “Qina sisebenzi, qina’, sokuyikuqinisana amadolo asebuthakathaka ngenxa yendlala ngoba inengi lazo zisebenza zingaholi.

Kulabo abasebenzayo bathi vele khona ukuqhatshwa kumbe ukungaqhatswa sokuyinto inye ngoba kunengi labasebenzayo ukuthi iholo libuye lenele ngesikhathi akusabonwa yilihlo lentwala.

Ingoma esihlatshelwa ngekababhemi yena owathi ukusebenza uyasebenza kodwa ukuhola mpu.

Amafekithali akhala ibhungayezi, sokwakhela inyoni zezulu izidleke ngoba izisebenzi sezaphuma kuzakhiwo lezi zayaqutha ngaphansi kwezihlahla zithunga izicathulo, zithengisa amatamatisi, ezinye njalo kungezibizela ezitaladeni imithi yokubulala amagundwane, ubunyonyo lempukane.

Umsekeli kamongameli wenhlanganiso yezisebenzi i Zimbabwe Congress of Trade Unions, uNkosazana Sithokozile Siwela, uthi izisebenzi zakuleli azisela sithunzi ngenxa yokuswelakala kwemisebenzi osokusenza abantu bathi okuvukileyo yinyama kungakhathalekile ukuthi baphathwa njani.

Uthi imithetho ekhona inika abaqhatshi amandla okungakhwezi iholo ezikhathini ezinengi, ibuye yehluleke ukubamba ngamandla lababaqhatshi ukuthi banike izisebenzi imfanelo yabo ingabe sokuvunyelwene ukuthi iholo likhwezwe.

Lanxa isisekelo esitsha sivuma ukuthi izisebenzi zitshengisele, uthi lokhu akukabekwa ngendlela emthethweni.

UNkosikazi Barbara Tanyanyiwa, olilunga le khomithi ye ZCTU, uthi ngaphandle kokulahlekelwa yimisebenzi inengi lezisebenzi seliphongususwa emizini yazo kuthiwe lilandele amankampani ayabe esesuka esiya kwamanye amadolobho kodwa iholo lingakhwezwanga njalo isisebenzi singaphathiswa ukuyaqala impilo entsha kulelodolobho.

Izisebenzi zithi zibhekane njalo lohlupho lwengozi emsebenzini okubangelwa yikuthi inhlanganiso eyiyo ekhangela ukuvikelwa kwezisebenzi iNational Social Security Agency, ayisahambi ihlola ukuthi abaqhatshi bayalandela iziqondiso zokuvikela izisebenzi.

INSSA ithi inengi lengozi zonke ezenzakala emisebenzini zibangelwa yimitshina lendlela ebekwe ngayo kanye lokuswela ulwazi olwaneleyo ukwenza umsebenzi kuthi okubili kuphela ekhulwini – 2% yizo ezibangelwa yimvelo okufana lombane kumbe umoya ovunguza kakhulu.

UNkosikazi Tanyanyiwa, uthi ukuqonga kwengozi zemisebenzini kuveza ukuthi inhlanganiso ye NSSA ayiwenzi umsebenzi wayo wokukhangela abaqhatshi ngemfanelo.

Uthi lokhu kusobala nxa kukhangelwa ukuthi amankampani amanengi angelandaba lokuvikela izisebenzi engozini ngawabantu be china abasebenzelana lohulumende.

UNkosikazi Nicole Gwaradzimba, osebenza kuhlangothi lokukhangela impilakahle yezisebenzi, i Occupational Health and Safety e NSSA, uthi izisebenzi kumele lazo zilethe imbiko kibo nxa kukhona okungalunganga lapho ezisebenza khona.

Uthi kumele izisebenzi lenhlanganiso zazo zingakhangeli kuphela indaba zeholo lamahola okusebenza kodwa ziqinise udaba lokuvikelwa engozini emsebenzini.

Ingcwethi ekubusweni kwelizwe zithi ngaphandle kokubulala inotho yelizwe, ukuvalwa kwamankampani yikho njalo osokubulele amabandla aphikisayo asungulwa ngamandla ezisebenzi.

Owake waba ngumgcinisihlalo wabasakhulayo ku Movement for Democratic Change, uMnumzana Thamsanqa Ncube uthi ukuvalwa kwamankampani sokusabalalise abasekeli bebandla leli ngoba inengi selizisebenzela lisenza imisebenzi etshiyatshiyeneyo okwenza kubenzima ukubaqoqa, osokulibulle ngoba lalivele ligxile kuzisebenzi kakhulu.

Ekhuluma ngalona loludaba, ocubungula ezombangazwe, uMnumzana Sidumo Bhebhe, uthi lobubudlelwano phakathi kwamabandla ezombangazwe lenhlanganiso ezilwela amalungelo ezisebenzi kungabe kuyikho okwenza uhulumende obusayo aphathe kubi izisebenzi ezasezisaziwa ngengamalunga amabandla aphikisayo.

Umngcele okhanyayo phakathi kwezisebenzi lamabandla ezombusazwe, uthi uqakathekile ukuze ihlanganiso zibelakho ukulwisana lohulumende lapho kumele anike izisebenzi imfanelo yazo.

UMnumzana William Maphosa, oyisisebenzi njalo elilunga leyinye yenhlanganiso ezimela izisebenzi, uthi ubudlelwano obuseduze kakhulu phakathi kwabakhokheli bezombangazwe labezisebenzi sokwenze izisebenzi zasala zinje ngenja engela mazinyo ngoba lingasekho idlabuzane lokuzimela elalikhona ngeminyaka edluleyo.

Ilanga lalamhla linanzwa ngesikhathi izisebenzi ezingamatshumi ayisifica munwe munye ekhulwini - 90% zingelamsebenzi kuleli, ziphila ngokuncengisa. Inhlanganiso yezisebenzi zomhlaba i International Trade Union Confederation ithi emhlabeni wonke jikelele abantu abayizigidi ezingamakhulu amabili 200 million baswela imisebenzi.

XS
SM
MD
LG