amalinks wokungena

Breaking News

Izizalwane Zakwamanye Amazwe eSouth Africa Zitshengisela eGoli


SAF Xenophobia
SAF Xenophobia

Izizalwane zakwamanye amazwe kwele South Africa bezitshengisela edolobheni leGoli ngempelaviki zikhonona ngodlakela lokuthathwa kwempahla ezitolo zabakwamanye amazwe oluqhamuke elokisthini leSoweto ngeviki ephelileyo.

Ukutshengisela lokhu kwenzeka ngesikhathi lapho sekufe abantu abayisithupha kuloludlakela kanti abakwamanye amazwe laba basola amapholisa ngokwehluleka ukubavikela.

Sekuthathelwe impahla izitolo zezizalwane zakwamanye amazwe ezedlula amatshumi alikhulu lambili, kwabulawa abantu abayisithupha, kwabotshwa abafika amakhulu amabili kudlakela olubhekiswe kuzitolo zezizalwane zakwamanye amazwe oluqhamuke elokitshini leSoweto ngeviki ephelileyo.

Lokhuke yikho okubangele abakwamanye amazwe ukuthi bangene ezitaladeni zeGoli ngempelaviki besithi kumiswe lobu bugebenga.

Ukuthathwa ngodli kwempahla ezitolo zabakwamanye amazwe lokhu, sekuchazwe ngabanengi njengempi yokucwasana ngobuzwe. Khonake kuqalwe yizizalwane zakwele South Africa ngemva kokuba isizalwane seSomalisa sidubule sabulala umfanyana wakweleSouth Africa oleminyaka elitshumi lane, uSiphiwe Mahori ngoba kuthiwa ubeyingxenye yalabo abebezama ukutshontsha esitolo sakhe.

Umgcinisihlalo wenhlanganiso ye African Diaspora Association umnumnzana March Gbaffou, onguye obekhokhela ukutshengisela kwezizalwane zakwamanye amazwe eJohannesburg, uthi bafuna loludlakela lumiswe lungakamemetheki ilizwe lonke.

Ezinye izizalwane zakwele South Africa lazo zibe yingxenye yalokhu kutshengisela. Omunye wabo ngunkosazana Felicity Ngwenya yena othi phansi ngomkhuba wokucwasana ngobuzwe.

Isizalwane seZimbabwe umnumnzana Joseph Ncube, yena uthi abakucelayo nje yikuthula lokuhlalisana.

Uhulumende weSouth Africa laye usephumele obala esola ukuthathwa kwempahla ezitolo zabakwamanye amazwe. Umnumnzana Sihlwele Myeke, ongukhansila edolobheni leGoli, uthi ukuthathwa kwempahla lokhu yikuganga okungasoke kwekelwe kuqhubeka.

Kusenjalo imfa yabantu abayisithupha ngesikhathi saloludlakela kukhanya isiyethuse abakwamanye amazwe abanengi njengoba ibakhumbuza udlakela lokucwasana ngobuzwe olutshiye abantu abangamatshumi ayisithupha befile ngo 2008 kwathi izinkulungwane zabaleka emakhaya azo.

XS
SM
MD
LG