amalinks wokungena

Breaking News

Kawanikwe Impahla Yokugcika Amantombazana Hatshi Ezokuzivikela Emacansini


Impahla zokugcika ezisetshenziswa ngamantombazana esesikhathini ezokuzilungisela
Impahla zokugcika ezisetshenziswa ngamantombazana esesikhathini ezokuzilungisela

Abalwela amalungelo abesifazana kanye lenkokheli zabasakhulayo bathi akuqakathekiswe ukunika amantombazana ezikolo impahla yokugcika nxa besesikhathini kungakakhulunywa ngokupha abantwana indlela zokuvikela emacansini, kulandela imbiko ethi amantombazana amanengi alokhu esehluleka ukuya esikolo ngesikhathi lesi ngenxa yokuswela limpahla.

Amantombazana asakhulayo athi lanxa limpahla itholakala ezitolo inengi, kawayitholi ngoba abazali bebhekane lodubo lokuphilisa imuli besebekhohlwa indingeko zamantombazana.

Ongukhansila wabasakhulayo, eChitungwiza Junior Council, uNkosazana Natalie Machano, uthi limpahla yiyo edingwa ngabantwana ukuthi uhulumende abaphathise ngayo hatshi indlela zokuvikela emacansini.

Ubekutsho lokhu emhlanganweni wokudinga imbono kazulu ngokusetshenziswa kwemali ngomnyaka ozayo.

Endaweni ezinjengeNkayi , eBinga lakoGutu, inengi lamantombazana libikwa lingayi esikolo nxa lisesikhathini ngokuswela impahla kuthi nxa lihlezi emakhaya libe lisebenzisa indlela zesintu ezilakho ukuletha imikhuhlane.

UNkosikazi Lindelwe Ndebele, ophatheke emikhankasweni yokunika amantombazana indlela yokugcika ehlanzekileyo njalo ingasusi isithunzi, uthi limpahla iqakathekile kowesifazana njalo ukuswelakala kwayo kufaka impilo zabo engozini lapho sokusetshenziswa amalembu angahlanzekanga aphinda asebenze njalonje ngoba lokuwagezisa ahlanzeke kunzima emakhaya.

Uqhubeke esithi loludaba luqhubeka lungananzwa ngoba uzulu kanye lohulumende ulukhangela njengodaba lwabomama olungamelanga luphathwe emphakathini akhohlwe ukuthi ludaba lwempilakahle.

UNkosikazi Talent Ncube, ongumbalisi, uthi kuyadingeka ukuthi uzulu akhulumisane kabanzi, logatsha lwezempilakahle lulethe izinqumo ezizakwenza kubelula ukuthi ontanga abangelamali benelise ukuthola impahla le nyanga zonke.

Yena esakhula, uthi babesebenza amalembu kanye lamahlamvu ezihlahla ezithile okwakubalethela imikhuhlane njalo kwenze bangayi lesikolo ngalesisikhathi ngoba kubalethela inhloni.

Olwela amalungelo abesifazana, uNkosikazi Edna Bhala, uthi indaba abazizwa ngamantombazana emaphandleni kanye lemadolobheni nxa besesikhathini ziyadabukisa inhliziyo.

UMnumzana Shadreck Khupe, olabantwana abangamantombazana, uthi kuqakathekile ukuthi abesilisa babekwazi ngabantwababo kanye lamantombazana ngoba kuvame ukuthi kube yibo ababambe izikhwama.

Imikhubakhuba eyenza lesisikhathi sibe yimfihlo, uthi yiyo eyenza abantwana bathwale nzima bengazi ukuthi babikele bani udubo lwabo baze babone kungcono ukuthi bazifihle emakamelweni abo bengatsheli muntu ngendingeko zabo kuze kudlule nyanga zonke bethi batshaywa ngamakhanda bengalivezi iqiniso.

Kulandela imfundiso yenhlanganiso yeNetherlands, iSNV, abanye abesifazana sebaqala ukwenza ibhizimisi yokuthengisa amalembu la wokugcika.

Amalembu la okugcika bancediswa ukuwalungisa yiSNV eyiyo ebadingela amalembu adingakalayo agoqela ifleece njalo alakho ukugeziswa asetshenziswe njalonje okomnyaka lengxenye elokhu ehlanzekile.

UNkosazana Sibongile Ndlovu, olungisa amalembu la, uthi bayahamba befundisa amankazana labesifazana ukuzenzela amalembu la abiza amadola amabili kuphela ukwenza ayisikhombisa.

Ukucubungula okwenziwe yinhlanganiso yeSNV eziqintini ezilitshumi lanye kuveza ukuthi amatshumi amabili ekhulwini - 20%, amantombazana kayi esikolo lapho esesikhathini kuthi amatshumi ayisikhombisa lambili ekhulwini – 72% emaphandleni, alizake lisebenzise impahla yokugcika ephume esitolo.

Ingxenye ekhulwini yamantombazana langcolisa izigqoko lapho liqala ukungena esikhathini lahlekwa okwabalimaza isithunzi sabo esikolo.

please wait

No media source currently available

0:00 0:06:36 0:00
Lapho esitholakala khona

XS
SM
MD
LG