amalinks wokungena

Breaking News

Sebephindela Emizini Yabo Abakade Bebalekele Udlakela lweXenophobia


SA Xenophobia
SA Xenophobia

Umongameli Jacob Zuma wakweleSouth Africa uhlangane lenhlanganiso ezilwela ilungelo loluntu eSouth Africa ngoLwesihlanu, lapho agcizelele ukuthi uhulumende wakhe usebenza gadalala ukuqeda udlakela oluqondiswe kwabavela kwamanye amazwe olusanda ukuqhamuka kulelolizwe.

Sokubhubhe abantu abayisithupha kuloludlakela, njalo abanye sebebuyele emazweni abadabuka kuwo. Iqula lokucina lezizalwane zeZimbabwe ezedlula amakhulu amathathu likhangelelwe ukufika elizweni ngoLwesihlanu libalekela loludlakela kwele South Africa.

Ukutshaywa lokubulawa okwenziwe abokuza kwele South Africa kukhanya sekungasekho osekusenza ukuthi abantu abanengi babuyele emizini yabo, lapho abaphume bethwele izithende. Kodwa umbuzo olokhu ukhona ngothi isimo esesikhona sokuthula zizaqhubeka na kumbe udlakela lolu luzaqhamuka njalo.

Amazwi akhulunywe yinkosi yamaZulu, uMnu. Goodwill Zwelithini, yiwo asungule ukuhlaselwa kwabokuza kwele South Africa kodwa yena uyakulandula lokhu okwenze waze wabiza Imbizo lapho athe kumele abatshaya abokuza babotshwe.

Imbono yehlukene ngembangela yobudlwangudlwangu lobu obuke baqhamuka ngomnyaka ka 2008 kwafa abantu abangamatshumi ayithoba minwe mibili.

Ingcwethi ecubungula ezombusazwe, uMnu. Dinizulu Macaphulana yena uthi kungaba kulesandla sabensundu ebudlwangungudlwangwini lobu.

Lokhu kugcizelelwe ngumgcinisihlalo wenhlanganiso yabokuza kwele South Africa, eye Zimbabwean Community in South Africa umnumzana Nicholas Mabhena.

Ubudlwangudlwangu lobu benze ukuthi abantu abafika phose inkulungwane babuyele eZimbabwe ngokwesabela impilo zabo. UMacaphulana uthi kwaqala kwasetshenziswa abantwana besikolo.

Ingcwethi ecubungula ezombusazwe, uMnu. Walter Nsungunguli uthi abantu abamelanga babuyele lapho abasuke bebalekha khona.

Abanye bathi loludlakela luzahlala luqhamuka ngoba izizalwane zakwele South Africa zihlala zikhala ngokuthi zithathelwa imisebenzi ngabakwamanye amazwe abeza ukuzohlala kulelozwe.

Lolu ludaba olubikwa lokhe lukhekhelezwa lungalungisiswa isisusa salo sibisibili ikakhulu nguhulumende hatshi oweSouth Africa kuphela kodwa bamazwe abensundu abalezizalwane ezithuthela kulelo lizwe zidinga amadlelo angcono.

XS
SM
MD
LG