amalinks wokungena

Breaking News

Kugqitshwa Uhlelo Lokuhlaba Abantwana Amajekiseni aweNdingindi leRubella


Uhlelo lokuhlaba abantwana amajekiseni okuvikela Indingindi leRubella
Uhlelo lokuhlaba abantwana amajekiseni okuvikela Indingindi leRubella

Ugatsha lwezempilakahle luthi uhlelo lokuhlaba abantwana amajekiseni kuvikela imikhuhlane efana lendingindi le rubella luqhutshwe kakuhle njalo kukhanya abenkolo ezitshiyeneyo abavame ukungakhwabithi ukuhlabisa abantwababo sebeguqule ingqondo sebephatheka ngokugcweleyo.

Uhlelo lolu lokuhlaba abantwana amajekiseni, luqale mhlaka 28 Mpandula lwaphela ngoLweSihlanu oludluleyo lapho obekukhangelelwe ukuhlatshwa abantwana abangaba yizigidi ezinhlanu elizweni.

Umongikazi obephatheke kuloluhlelo, uNkosikazi Progress Dube, uthi abantu baphume ngobunengi ukuzahlabisa abantwababo okutshengisa ukuthi inengi selizwisisa ukuqakatheka kwempilakahle yabantwana kanye lengozi ebakhona lapho abanye bengahlatshwanga.

Umzali, uNkosikazi Rita Ngwenya, olabantwana ababili, uthi bobabili bahlatshiwe kodwa unanzelele ukuthi ukuhlabisa ezikolo bekungcono kulemakiliniki lapho indwendwe zakhona beziqhinqisa isililo. Lanxa engazwisisi ukuthi irubella ngumkhuhlane bani uthi ulethemba lokuthi uhulumende uyazi akwenzayo kungakho kazikhathazanga ngokudingisisa ukuthi kuvele kuhlatshwani.Lanxa kunjalo ikhansili yeHarare ithi bakhona abantwana abayale ukuhlatshwa ezikolo besithi abazali babo bathe bengavumi.

Ikhansili ithi ithethe amabizo abo bonke labo, njalo izakubalandelela ukuze kuyekhulunyiswana labazali ngoba akukho emthethweni ukuvimba abantwana ukuthola imithi efaneleyo.

Isakhamuzi, uNkosikazi Makhosazana Sijiye, uthi abazali yibo abasese lodubo ngokuhlatshwa kwabantwana kodwa bona abahlatshwayo kukhanya sebejayele inhlelo lezi eziphathwa njalonje ezikolo.

Okuphathise kuloluhlelo uthi yikuthola imbiko kuseselesikhathi njalo ibigcwele emaphephandabeni lemisakazweni phezu kokuthi bavele bajwayele abazali ukuthi abantwana bayavikelwa emkhuhlaneni wendingindi.

UNkosikazi Merjury Nkolomi, oyisakhamuzi, uthi yena abakhe abantwana kabahlatshwanga ngoba sebeke bahlatshwa wonke amajekiseni endingindi adingakalayo athe edingisisa ebulenjini wathola ukuthi yiwo wodwa adingakalayo.

Uhulumende, uthi uyabe esithi umntwana wonke ahlabe kodwa kumele kuhlabe labo abantwana abeqisa amajekiseni adingakalayo. Wengeze esithi yena uzaqhubeka ehlolisisa ebulenjini edinga ulwazi ngoba sesadlula isikhathi sokuthi umuntu aphongukholwa konke akutshelwayo afe ethule okwemvu yomnikelo.

Kuloluhlelo, ugatsha lwezempilakahle luthi abamabandla abasathandabuzi ukuhlabisa abantwana kodwa udubo osolukhona ngolwabazali abafundileyo abangafuni ukuya emakiliniki kahulumende njalo bezitshela ukuthi vele inhlelo zikahulumende azilamsebenzi.

Isakhamuzi, uNkosikazi Nomalungelo Nyoni, uthi kulusizi ukuthi kuseselabazali abacabanga ukuthi bazi ngcono kulohulumende ngempilakahle yabantwana. Ethi kuyadingeka ukuthi abazali basebenzelane lohulumende ukuze kungacini imikhuhlane ebisiphela isimemetheka njalo.

Ngaphandle kwejekiseni le, abantwana bake banikwa njalo phakathi kwesikhathi umuthi webilharzia lapho kuqala ukuna izulu nyakenye. Phezu kwemikhuhlane eyayivele isaziwa indingindi, ufuba, uphepha oludonsayo, amaketane kanye lowobugoga, uhulumende sowengeza leyo ayivikelayo ukugoqela owamaphaphu i-pneumonia, owesibindi i-hepatitis kanye lemeningitis.

Lolu hlelo belungolwakuqala ukuhlanganisa ijekiseni yendingindi lerubella ekhangelelwe ukuba yiyo eyaqhubeka isebenza ngemva kokuba uhulumende enanzelele ukuthi irubella isisiba yingozi njengayo indingindi.

Bekuhlatshwa ezikolo, ezitolo, emakiliniki kanye lasezibhedlela lolugatsha ludinga ukufinyelela wonke umntwana.

Amapholisa emigwaqweni lawo abephathekile ngeviki ephelileyo ukukhumbuza abazali ukuthi bayehlabisa abantwana.

Udaba lohlelo lokuhlaba abantwana amajekiseni okubavikela imikhuhlane
please wait

No media source currently available

0:00 0:06:13 0:00
Lapho esitholakala khona

XS
SM
MD
LG