amalinks wokungena

Breaking News

Uhlelo LwamaMobile Clinics Lokunceda Omama Ekubeletheni Luyaphumelela


Mobile Clinic
Mobile Clinic

Ugatsha lwezempilakahle luthi uhlelo lwamakilinika ahamba endaweni ezitshiyeneyo – amamobile clinics soluphathisile ukwehlisa inani labesifazana elifa libeletha ngenxa yezibhedlela kanye lamakiliniki akhatshana emaphandleni .

Lanxa usesekhona umsebenzi omnengi osamele wenziwe ukwehlisa inani labesifazana elifa ekubeletheni, ngemva kokuqonga eminyakeni engamatshumi amabili edluleyo, imizamo eyenziwa nguhulumende kanye lezinye inhlangothi ezitshiyeneyo emhlabeni eziphathisayo sokulethe inguquko.

Imigoqo emiswe yinhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba eye United Nations Millenium Development Goals ithi ilizwe linye ngalinye kumele lenze inhlelo zokwehlisa inani labesifazana abalahlekelwa ngumphefumulo ekubeletheni libe ngaphansi kwekhulu lamatshumi ayisikhombisa – 174 kunani elizinkulungwane ezilikhulu – 100 000.

Inani elikhitshwe yihofisi yenhlanganiso ye United Nations Development Programme – UNDP, elizweni, liveza ukuba okwakhathesi kufa abesifazana abangamakhulu edlula ayisithupha - 614 kunkulungwane ezilikhulu – 100 000.

Lanxa kunjalo sokubelomehluko lapho inani labomama elibelethela ezibhedlela lemakiliniki seliqanse lisuka kuphose amatshumi ayisithupha ekhulwini – 57% kusiya kumatshumi ayisikhombisa 70%, kuthi elalabo eseliqhubeka lihamba ezibhedlela ngemva kokubeletha likhwele livela ku phose amatshumi amathathu ekhulwini – 27% kusiya kuphose kumatshumi ayisitshiyagalombili – 78%.

Ugatsha lwezempilakahle luthi ukusungulwa kwamakiliniki la ahambayo kuvele kujonge ukwehlisa inani labesifazana elifa ngemva kokuswela abongi kanye lamakiliniki eduzane.

Lolugatsha lwanquma ukuthi akekho okumele ahambe amakhilomitha adlula isitshiyagalombili ukuyathola ikiliniki kodwa zinengi indawo emaphandleniki abantu abasahamba amakhilomitha angamatshumi amabili ukuyathola usizo.

Umongikazi kuhlangothi lwe community nursing uNkosikazi Ntombizodwa Marumo uthi ngaphansi kohlelo lolu omongikazi ababengafundelanga ukubelethisa emaphandleni labo bathola imfundiso yokuphathisa abesifazana abazithweleyo bengahambanga imimango emide besiya ezibhedlela ezinkulu.

Phezu kwalokhu, uhulumende uyafundisa njalo omama ababelethisa eziqintini ukuthi baphange bahambise abesifazana esibhedlela kumbe ekiliniki lapho isikhathi sabo sokubeletha sesisondele.

UNkosikazi Sinanzeni Tshuma, oyisakhamuzi, uthi kunengi okumele kukhangelwe empilweni zabesifazana lapho kungakafiki esikhathini sokubeletha nxa kuzehliswa inani labomama elifa kubangelwa yikuzithwala.

Uthi lokhu kugoqela ukuhambisa abantwana abangamankazana esikolo, ukuhlomisa abesifazana ngolwazi abaludingayo ukuhlela imuli zabo kunye lokuthola ukudla okwakha umzimba ukuze babelethe beqinile.

UMarumo wengeze esithi kuqakathekile ukuthi omama bafundiswe ngokuqakatheka kokuya emakiliniki lalapho bengaboni hlupho ukuze basizakale kulesikhathi.

Uthi inengi labomama belisesaba ukuthi lalapho lithe lafika ekilinika kuyabe kungela okwazi ukubelethisa kucine kuthiwe lihambe ezibhedlela ezikhatshana kodwa okwakhathesi uhulumende uyazama ukuthi konke okudingwa ngabesifazana kutholakale eduzane.

Osebenza labesifazana, uNkosikazi Sheila Mzamo, uthi imfundiso ingeyinye yamacebo amqoka angasetshenziswa ukusindisa impilo zabesifazana abanengi lapho bengafundiswa ukuqakathekisa impilo yabo kanye leyensane zabo.

Uthi kungaze kubelekilinika eduzane ayisoze yanceda nxa owesifazana engakuqakathekisi ukuyakhona ukuyahlolwa lapho ezithwelwe.

Wengeze esithi kuvamile ukuthi owesifazana ozithweleyo afe eseduzane lesibhedlela ngoba ahlezi labo besithi kadingi ukuyakhona.

Okhangela inhlelo zabomama kunhlanganiso yeCommunity Working Group on Health, uNkosikazi Nonjabulo Mahlangu, uthi sebananzelela ukuthi akusizi ukwakha amakiliniki lokuletha imithi nxa izakhamizi zona zingazi amalungelo azo kanye lokuqakatheka kokusebenzisa izibhedlela lapho umuntu ebeletha.

Uthi esikhathini esinengi abesifazana balahlekelwa yimphefumulo ngokungazi ukuthi kuyini okumele bakwenze ngasiphi isikhathi kumbe beswele ukusekelwa zimuli zabo labomkabo abayabe bengazi ukuqakatheka kokuya ekilinika lapho umuntu ezithwele kungakho beqkthekisa njalo ukusebenzelana lozulu.

Lanxa nje amanyathelo athathwayo ephathisa ukuvikela impilakahle yabomama lensane usesemnengi umsebenzi olokhu umelele ukwenziwa ukuvuselela izibhedlela lokukhangela imimango ehanjwa ngabesifazana.

XS
SM
MD
LG