amalinks wokungena

Breaking News

Sekusele Insuku Ezimbalwa Ukuthi Baqale Ukubhalisa Njalo abeZimbabwe abaseSouth Africa


Ngesikhathi sekusele insuku ezimbalwa ukuthi izizalwane zeZimbabwe eziphose zifike inkulungwane ezingamakhulu amathathu, ziphiwe ithuba lesibili lokwengezelela imvumo yokuhlala kweleSouth Africa okweminyaka emithathu, ugatsha lwendaba zasekhaya, selukhuthaze abeZimbabwe laba ukuthi babe sebelazo zonke izinto ezifunekayo kusiyafika umhlaka 1 October.

Uhulumende wakwele South Africa usekhuthaze izizalwane zeZimbabwe ezathola amaPermit phansi kweDispensation of Zimbabwean Project (DZP) ukuthi mhlaka 1 October, zibe sezilazo zonke incwadi ezifunekayo ekufakeni izicelo zokungezelela isikhathi samapermit la okweminyaka emithathu, azabizwa ngokuthi Zimbabwean Special Dispensation Permit (ZSP).

Ekupheleni kuka 2010 uhulumende wakwele South Africa wethule uhlelo lwe DZP, oluphe izizalwane zeZimbabwe ebezihlala elizweni ngokungekho emthethweni, imvumo yokusebenza, ukufunda lokuqhuba amabhizimusi okweminyaka emine.

Kulezizalwane zeZimbabwe ezifika phose izinkulungwane ezingamakhulu amathathu (295 000) ezafaka izicelo zokuthola imvumo le. Phakathi kwaleli nani abayi 245 000 yibo abaphiwa imvumo kwathi abangu 45 000 bayincitshwa.

Njengobake ekupheleni kwalonyaka ukusebenza kwamapermit wonkela kuzovalwa, umsekeli woMqondisi wogatsha lwendaba zasekhaya obona ngokungena kwabantu elizweni umnumnzana Jacky Mckay, ukhuthaza bonke abeZimbabwe laba abangu 295 000 ukuthi Mhlaka 1 October baqale ukufaka izicelo zokuvuselela amapermit abo ukuze bathole eminye iminyaka emithathu.

Umnumnzana Mackay usekubeke kwacaca bonke abeZimbabwe laba okuzafuze babelakho njalo bakwenze ukuze imvumo yabo yokuhlala elizweni yengezelelwe.

Okwakuqala uthi yilabo kuphela abayi 295 000 abazavunyelwa ukufaka izicelo, kantike bonke kuzafuze babelamaphasipoti lobubufakazi bamapholisa obuveza ukuthi kabazange badale amacala kwele South Africa.

Phezu kwalokho, abafuna imvumo yokusebenza kuzafuze babelencwadi eveza ukuthi bayasebenza, abafuna ukufunda labo baveze ubufakazi balokho kanti labafuna ukuqhuba amabhizimusi labo bazaletha ingcwadi zalawo mabhizimusi.

Umnumnzana Ngqabutho Mabhena, umngcinisihlalo wenhlanganiso yeZimbabwe Community in South Africa, uxwayisa abeZimbabwe laba ukuthi balethe ubufakazi obuqotho.

Phezu kodaba lokuthola ubufakazi bamapholisa bokuthi abazange badale amacala, umnumnzana Mackay uthi abantu bake bame ukugijimela enkambeni zamapholisa besiyadinga lobu bufakazi njengoba kuzakwenziwa isimemezelo esizachaza obala lapho okufanele bayekhona ukuyathola lobu bufakazi.

Umnumnzana Mackay usechaze njalo indlela abeZimbabwe laba abazayisebenzisa ukufaka izicelo zabo okuyinto okufuze bayenze kusukela mhlaka 1 October kusiyafika mhlaka 31 December.

Bonke abafaka izicelo kuzafuze baqale benze lokhu kuwebsite ye VFS (www.vfsglobal.com/dha/southafrica/ okukhangelelwe ukuthi ibe isisebenza mhlaka 1 October. Qede lapho umuntu kuzafuze afonele abasemahofisini eVFS bamuphe ilanga lokuya kula amahofisi lephasipoti yakhe kanye labo bonke ubufakazi obufunakalayo.

Umuntu kuzafuze nxa esiyakulamahofisi esebhadele iR800 okuyinhlawulo yokuthola amapermit la. Isizalwane seZimbabwe uMnumnzana Velempini Ndlovu uthi limali kuzafuze uyibhadale ungakayi kula mahofisi.

Ngemva kokwethekelela amahofisi e VFS umuntu sekuzafuze alinde impendulo yesicelo sakhe okukhangelelwe ukuthi ayithole kusiya fika u April ka 2015.

Isizalwane seZimbabwe unkosazana Grace Phuthi ngomunye wabathokoze kakhulu ngendlela okuhlelwe ngayo ukufakwa kwezicelo zokuthola amapermit la e ZSP.

Kulaboke abazathola lamapermit, azasebenza kuze kube ngu 2017. Ugatsha lwendaba zasekhaya selukubeke kwacala ukuthi ngemva kuka 2017 bonke abalamapermit la kuzafuze babophe imitshaqana yabo baphindele eZimbabwe njengoba bengasoke baphinde baphiwe njalo amanye amapermit ozwelo.

XS
SM
MD
LG