amalinks wokungena

Breaking News

Ingcwethi zeMpilakahle Zithi Ukulandelwa Kweziqondiso zeWHO Kudinga Imali


Ingcwethi kwezempilakahle kanye labenhlanganiso ezilwela ilungelo loluntu, bavumelana ukuba lezo ziqondiso ezisanda kwethulwa emhlanganweni we International Conference on AIDS and STI’s in Africa (ICASA 2015), ngabe World Health Organisation ze “ Test and Treat ” kuzodinga imali enengi ukuba zilandelwe.

Lezi ziqondiso zigoqela ukutholisa abaphila legciwane, imithi ezabaphathisa ukuba baphile okwesikhathi eside, abangakalitholi igciwane kanye lalabo abasengozini yokuthola igciwane ngokubatholisa indlela ezibenza bavikeleke kilo eye Post – Exposure Prophylaxis.

Emhlanganweni lentathelizindaba oqoqwe yinhlanganiso ye Health Journalists Association in Zimbabwe – HEJAZ ,ngenhloso yokuhluzisisa indlela ezavezwa ngabe WHO emhlanganweni we ICASA ingcwethi kwezempilakahle zithi, lanxa zizakwenza indleko kwezempilakahle iqonge, zilungele ekuthini kuzophathisa ukuqeda udubo lwegciwane kanye lokwehlisa ukusabalala kwalo.

Umqondisi wohlangothi egatsheni lwezempilakahle, olubona ngezegciwane, ingculaza kanye lomkhuhlane wofuba, u Doctor Owen Mugurungi ekhuluma emhlanganweni lentathelizindaba zezempilakahle
Umqondisi wohlangothi egatsheni lwezempilakahle, olubona ngezegciwane, ingculaza kanye lomkhuhlane wofuba, u Doctor Owen Mugurungi ekhuluma emhlanganweni lentathelizindaba zezempilakahle

Umqondisi wohlangothi egatsheni lwezempilakahle, olubona ngezegciwane, ingculaza kanye lomkhuhlane wofuba, u Doctor Owen Mugurungi utshele intathelizindaba ezingene lumhlangano ukuba uhulumende khona ezahlala phansi, abonisane phezu kokungenziwa ukulandela lezi ziqondiso.

Kuthi okhokhela inhlanganiso yabaphila legciwane kuqakathekile ukuba zibe khona indlela zokuphathisa uzulu ( Strenthened referrals ),uhulumende adinge njalo lendlela zokuyifikisa imibiko kuzulu wonke,akuzwisise okwenzakalayo lapho sezilandelwa lezi zinqumo.

Umnumzana Thabani Dube, ophethe uhlangothi olubona ngezemali ku HeJAZ, uthi bakubone kumqoka ukuhlanganisa inthatheli zindaba, abezempilakahle kanye labalwela ilungelo loluntu kuxazululwe udaba lweziqondiso ezintsha ze WHO, ezingasetshenziswa ngamazwe, kunhlelo zawo zokulwisana lokwehliswa kokusabalala kwegciwane lengculaza, ezisanda kwethulwa emhlanganweni weICASA.

UDube uthi sekusobala ukuba ezazilandela lezi ziqondiso, amazwe umhlaba kungakho kuqakathekile ukuba, ulwazi lufinyelele ngokwaneleyo kuzulu, intathelizindaba kuyingxenye yalabo abasabalalisa imibiko elizweni, kungakho beqakathekile labo kulempi yokulwisana legciwane lengculaza.

UTjenesani Ntungakwa, ingcwethi yomsebenzi wokucubungula ngendaba ezehlukeneyo, uthi ziza ngesikhathi esiqondileyo, iziqondiso ze WHO. Kuzamele uhulumende asebenze gadalala ukubuthanisa imali, ukuqhuba inhlelo ezizolandela lezi ziqondiso kutsho uNtungakwa.

Abezempilakahle laba bathi yikhona bezohlala phansi ukubonisana ukuba kuthathwe manyathelo bani ukuzilandela lezo ziqondiso njengoba bengayisibo bonke abanelisa ukuthola imithi ezokwenza balondoloze impilo, labo abaphila legciwane.

XS
SM
MD
LG