amalinks wokungena

Breaking News

Umkhuhlane Wofuba olweTB Usabalala Emajele eZimbabwe


Uhulumende uthi usezasungula uhlelo lokuhlolisisa umumo osemajele wonke aweZimbabwe kukhangelwa ukuthi kungani umkhuhlane wofuba oweTB uqhubeka uhlasela njalo ubulala izibotshwa ezinengi emajele aselizweni.

Uhlangothi lukahulumende olukhangela ukuphathwa kwamajele, iZimbabwe Prisons and Correctional Services, luthi soluqoqe ukuqala lokhu kucubungula ukuze kudingisiswe ukuthi kungani inani eliphezlu kakhulu lezibotshwa lihlezi lihlaselwa yilumkhuhlane lokuthi kuyini okungenziwa ukuze izibotshwa zivikelwe.

Amajele akuleli avele abhekane lohlupho lokusilela kwemithi, ukudla kanye lokuminyana. Ukucubungula lokhu kuzenziwa ngosekelo oluvela kunhlangothi lwenhlanganiso yomanyano wamazwe wonke, iUnited Nations Office on Drug and Clinic.

UDokotela Tafadzwa Sibanda ubambe isikhundla sikasibalukhulu wezempilakahle eMatabeleland North. Uthi bayakhathazeka ngokumemetheka komkhuhlane wofuba emajele kungakho uhulumende esethatha amanyathelo okuqeda loludubo.

Ngeviki ephelileyo uhulumende unike ijele yeKhami umtshina wokuhlola igcikwane lofuba njalo uhlole ukuthi leligcikwane alikabi yilelana elingelapheki lula, othiwa yi GeneXpert machine.

Osebenza labasemajele kunhlanganiso yokholo iPrison to Praise, uPastor Ben Ncube uthi udubo olukhona yikuminyana kwezibotshwa emajele kanye lokuswelakala kwalabo abangaphathisa uhulumende ukuthola ukudla okwakha umzimba kanye lemithi.

Amajele aweZimbabwe njengezinye inhlangothi zikahulumende lawo ahlutshwa ludubo lokuswelakala kwemali elizweni osokutshiye izibotshwa zingatholi ukudla okwaneleyo, izembatho kanye lezinye indingeko ikakhulu eziphathelane labomama. Phezu kwalokho abesifazana abalabantwana kumele bacuphelane khonokho okuncane abalakho ngoba lababantwana bengela imali ekhangelana lendingeko zabo nxa besemajele emthethweni.

Osebenza labesifazana, uNkosikazi Sibusisiwe Bhebhe, uthi udubo lolu aluqalanga lamhlanje ngoba vele uhulumende ukhanya kakutshayi indiva ukuhlalisana kwabantu emajele. Uthi manengi amaqhinga angasetshenziswa agoqela ukusa abantwana abasemajele endaweni abangahlala kuzo, ukunika abesifazana abalabantwana abamunyayo kumbe abazithweleyo izigwebo ze community service kumbe benzele abesifazana laba ama open prisons lapho abangaphila ngcono labantwababo. Konke lokhu, uthi kulakho ukuqeda ukuminyana okuyikho okuvame ukumemethekisa umkhuhlane wofuba.

Ingcwethi ekuhlalisaneni kukazulu zithi udubo olukhona yikuthi uhulumende uyagcwalisa abantu emajele labangamelanga bahlale khona. Zithi njalo akulasizatho sokuhlalisa abantwana abalabonina abagwetshiweyo emajele kuthi njalo uhulumende ulakho ukusebenzisa izigwebo ezingahlalisi bantu ejele ezifana lamafayini le community service.

Osebenza ehofisini ebona ngenhlalakahle kazulu eye Social Welfare, uNkosikazi Sheila Manyathela, uthi okuqakathekileyo yikuthi abantu bangene emajele bafundiswe ukuhlalisana labanye ngendlela bese bephuma hatshi ukuyafela khona ngemikhuhlane eyelaphekayo.

Umthethwandaba waphezulu owe High Court nyakenye ukhuthaze omantshi ukuthi bangagijimeli ukugweba izibotshwa ukuthi ziyehlala entolongweni ikakhulu emacaleni amancane ngoba umthetho udinga ukuthi abantu abonileyo bathole ithuba lokuguqula izenzo zabo babengabantu abaphilisana kuhle labanye hatshi ukubavalela emajele kokuphela.

UNkosazana Emily Mpofu, olomfowabo obebotshiwe eleminyaka elitshumi lesithupha, uthi kuqakathekile ukuthi labo abaqala ukudala amacala besebancane, afana lokuntshontsha lokulwa, banikwe ithuba lokuzisola baguqule impilo yabo kuselesikhathi benga valelwanga emajele. Uthi ziqakathekile inhlelo zokufundisa abasemajele ukuguquka ngoba kuvamile ukuthi labo abavalelwa emajele bahle baphile impilo yobugebenga ngoba kunengi abakufundayo entolongweni lapho bevalelwe okubenza baxhwale ngamandla kukanti nxa besesebancane kulakho ukuthi bafundiswe indlela zokuziphatha.

UMfundisi Ncube wengeze esithi kuqakathekile ukuthi izihlobo zalabo abasemajele baphathise ngokudla lezembatho ikakhulu ngalesisikhathi uhulumende esehluleka ukuthola yonke imfanelo ukuze kwehliswe inani labantu elibulawa ngumkhuhlane wofuba.

Nyakenye ijele yeKhami yaba lezibotshwa ezingamatshumi ayisikhombisa lanye – 71 ezatholakala zilomkhuhlane wofuba, kwathi kunani leli amatshumi amathathu lane -34 latholakala lilegcikwane lengculaza njalo. Uhlangothi lwezamajele luthi lukhangelele ukuthi ukucubungula lokhu kwemajele kuphathwe ngenyanga ezayo kaNtulikazi.

XS
SM
MD
LG