amalinks wokungena

Breaking News

WHO: IZimbabwe Ayisoze Yenelise Ukugcwalisa Iziqondiso ZamaMDG


WHO
WHO
IZimbabwe ibikwa ingasoze yenelise ukugcwalisa iziqondiso zama Millennium Development Goals eziphathelane lokwehlisa inani labantu ababulawa ngumkhuhlane wofuba lweTuberculosis, ngesilinganiso sokuyingxenye ekhulwini-50% kusiyafika umnyaka ka2015.

Lokhu kwethulwe yinhlanganiso ekhangela ezempilakahle emhlabeni jikelele, iWorld Health Organisation, ethi lanxa eleZimbabwe lisebenze gadalala ukugcwalisa ama millenium development goals esithupha akhangela ngokwehliswa kwenani labantu elibulawa yimikhuhlane yengculaza, ufuba kanye loqhuqho, lisesephezulu kakhulu inani labantu abahlaselwa ngumkhuhlane wofuba.

Ngaphansi kwalesisinqumo bekukhangelelwe ukuthi inani labantu elihlaselwa kanye lelibulawa ngumkhuhlane wofuba lehle ngengxenye ekhulwini kuqathaniswa lenani lomnyaka ka 1990.

Endaweni yokuthi inani leli lehle, liyaliqonga kanye lenani lalabo abahlaselwa luhlobo lofuba olungelapheki lula i-Multi Drug Resistant TB.

Umqondisi kuhlangothi olukhangela ukwelatshwa kofuba kugatsha lwezempilakahle, uDr Owen Mugurungi, uthi balokukhathazeka ngenani labantu elilomkhuhlane wofuba ikakhulu uhlobo olungelapheki lula oluhlasele phose amakhulu amane - 340 nyakenye.

Uthi inani leli likhwezwa ngabantu abangadingi imithi lalabo abangalandeli ngendlela abayabe bekutsheliwe ezibhedlela.

UMnumzana Japhet Mhlanga, osebenza kwezempilakahle uthi liqiniso ukuthi ilizwe alisoze lenelise ukugcwalisa isinqumo sokuqeda ufuba ngenxa yokusilela kwenhlelo zokuqeda lumkhuhlane.

Uthi kumele ukuthi kufika umnyaka ozayo inani labantu elilalumkhuhlane libeliyingxenye yalabo ababelofuba ngo1990 okungeke kwenzakala.

UMnumzana Siyabonga Vellah, oyisakhamuzi uthi kumele uhulumende kanye lamakhansili babuyele kundlela yokulandelela abagulayo ezindlini ukuze kumiswe ukumemetheka kofuba.

Uthi kwakunceda ukuthi ogulayo ayenathela umuthi esibhedlela kuthi lalabo ahlala labo bahlolwe ukuthi abathelelwanga lumkhuhlane.

Wengeze esithi lokhu kuqakathekile ikakhulu kulezinsuku impilo seyabanzima okokuthi abantu abasatholi ukudla okwaneleyo okwakha umzimba njalo sebehlala beminyene ngenxa yokuswela imali.

Ugatsha lwezempilakahle luthi umkhuhlane wengculaza yiwo owenza inani labantu abalofuba likhwele. Ngaphandle kokuthi ingculaza yenza kubelula ukuthi umuntu ahlaselwe lufuba, abanye kabasayi ezibhedlela lapho belofuba besesaba ukuthi kuzathiwa balomkhuhlane wengculaza.

UDr Mary Ann Nyakabau, okugatsha lwezempilakahle, uthi kudingeka ukuthi zonke inhlelo eziphatha ingculaza ziphathe njalo ufuba.
Uthi akuncedi ukukhangela uhlangothi olulodwa ngoba ingcitshi sezananzelela ukuthi kulula ukwelapha yonke le imikhuhlane nxa ithe yabonakala masinya umuntu waphanga wathola uncedo.

Ikhansili yakoBulawayo ithi iyaqhubeka ngenhlelo zayo zokukhangela ingculaza ibambane lofuba ngaphansi kohlelo lwayo lwe Intergrated Health lapho olengculaza ahle ahlolwe ufuba kuthi olofuba laye ahle ahlolwe ingculaza ukuthi athole usizo olufaneleyo.

UNkosikazi Sikhangele Hove owekhansili, uthi lanxa besesekhona abantu abalokhu besesabela khatshana, inengi selisazi ukuthi umkhuhlane wofuba uyelapheka nxa uthe wasukumela phezulu njalo walandela indlela eqondileyo yokunatha amaphilisi.

Osebenza labesifazana, uNkosazana Precious Simba, uthi ngaphandle kokuthi ilizwe liqakathekise amalungelo abesifazana kuzabanzima ukuthi ligcwalise iziqondiso zama millennium development goals ngoba wonke adinga ukuthi umuntu munye ngamunye abe lamalungelo akhe eneleyo lapho azenelisa ukuthatha izinqumo ezifaneleyo ngempilo yakhe.

Uthi nxa abesifazana belokhu bengenelisi ukuziyela ezibhedlela bengacelanga imvumo kumbe imali kubomkabo, njalo besesaba ukuhlolwa imikhuhlane ethile imikhuhlane yofuba lengculaza izaqhubeka imemetheka.

Umkhuhlane wofuba ubonakala ngemva kokuhlolwa esibhedlela kodwa abezempilakahle baxwayisa ukuthi lapho umuntu eselamaviki amabili ekhwehlela, elala eginqa, etshisa umzimba kumbe ezizwa ediniweyo okungapheliyo aphange ayehlolwa esibhedlela.

Umkhuhlane wofuba uyathelelwana ngokuphefumula lokukhwehlela kungakho kukhuthazwa ukuthi nxa omunye ethe wabalalumkhuhlane, ahlala labo bayehlolwa labo kodwa nxa ogulayo esenatha umuthi akaselakho ukuthelela abanye.
XS
SM
MD
LG