amalinks wokungena

Breaking News

Hulumende: Amalungiselelo Omhlangano weICASA Asekuzinga Eliphezulu


Imithi yokwenqbela igcikwane lengculaza.
Imithi yokwenqbela igcikwane lengculaza.

Iziphathamandla zikahulumende zithi ilizwe selilungiselele ukuphatha umhlangano omkhulu wezwekazi leAfrica wokukhulumisana ngemikhuhlane yengculaza lengulamakhwa okhangelelwe ukwamukela inkulungwane eziyisikhombisa zabantu abavela emazweni alikhulu lamatshumi amahlanu, uqala ngeSonto esigodlweni eHarare.

Umhlangano lo weInternational Conference on AIDS and STIs in Africa (ICASA) 2015, ujonge ukuletha inkokheli, abezempilakahle, abaphila legcikwane lengculaza kanye labacungula bedinga imithi, ndawonye ukuzakhulumisana ukuthi kungengezwa njani imali kwezempilakahle kuzwekazi leli njalo izifundo ezitholakale ekulwisaneni lengculaza zingasetshenziswa njani kweminye imikhuhlane ngemva komnyaka ka2015.

Umphathintambo wogatsha lwezokwethekelela, uMnumzana Walter Mzembi, uthi sebedingile indawo ezaneleyo ukuthi izethekeli zihlale, esithi imbiko ethi ezinye zikhethe ukuhlala komakhelwane eSouth Africa, ayisilo qiniso.

Indawo zokuhlala, uthi zivumile ukwehlisa inhlawulo yazo ngesikhathi lesi kulezethekeli zeICASA.

Umhlangano lo, uza ngesikhathi elakuleli linconywa ngomsebenzi eliwenzayo kungculaza, owehlise inani lengculaza elizweni ivela ku 26% ngo 2000 isiza ku15% lonyaka, wehlisa njalo lenani labantwana elithelelwa ingculaza ngabomama bengakabelethi.

UMphathintambo wogatsha lwezempilakahle lokunakekelwa kwabantwana, uDr David Parirenyatwa, uthi umhlangano lo we ICASA uqakathekile ukuthi kukhulunyiswane ngokuguquka osokusiba khona ekulwisaneni lomkhuhlane wengculaza.

Lanxa ilizwe laqhuba kuhle ekwehliseni inani labantu abathelelwa igcikwane, uthi sokumele kuxoxiswane ngabasakhulayo abalokhu besanda besiba lengulamakhwa, kukhangelwe abesilisa abaya emacansini labosowabo emajele kanye lokuthi abesebenza ukuthengisa imizimba bangaphathiswa njani ngoba amalungelo oluntu athi labo kumele babelenhlelo zokubavikela.

Osebenza kunhlanganiso yabaphila legcikwane lengculaza, iPositive Living Foundation, uNkosikazi Pamela Munodawafa, uthi ukhangelele ukuxoxisana labantu abatshiyeneyo kulumhlangano azwe ukuthi kuyini abahlangana lakho njalo lokuthi yiphi imizamo esiyenziwe emhlabeni wonke jikelele ukudinga umuthi wokwelapha kumbe ukuvikela ukuthelelwa ingculaza.

Lanxa eleZimbabwe linconywa ngomsebenzi eliwenzayo ekulwisaneni lengculaza, kukhona okusasilela ekunikeni bonke abantu abawudingayo, umuthi weAnti Retroviral Therapy, ikakhulu emaphandleni.

Phose isigidi sabantu elizweni – 905 368, badinga lumuthi kodwa phezu kwamatshumi ayisikhombisa ekhulwini abo, 618 980, kuphela yibo abawufinyelelayo.

UNkosikazi Mercy Chikomo, oweMberengwa, uphila legcikwane lengculaza.

Uthi lanxa waqala iART, isibhedlela sabo seMnene kulezi insuku sitshona singelamaphilisi abawadingayo okubafaka engozini lapho bengelamali yokuyadinga kwezinye indawo.

Inhlanganiso ekhangela ukulwisana lengculaza, iNational AIDS Council ithi kufa abantu phose inkulungwane ezingamatshumi ayisikhombisa – 63 853, ngomnyaka.

I-ICASA 2015 ilendikimba ethi “AIDS in Post 2015 Era: Linking Leadership, Science and Human Rights.”

Kungcitshi ezizabe zikumbuthano lo, ngudokotela odumileyo ovele eMelika, uAmbassador Deborah Birx, ophethe uhlelo lukamongameli wakulelo, olwe U.S. President’s Emergency Plan for AIDS Relief (PEPFAR).

please wait

No media source currently available

0:00 0:05:08 0:00
Lapho esitholakala khona

XS
SM
MD
LG