amalinks wokungena

Breaking News

UMongameli Mugabe Usesukile Embusweni iStudio 7 Ikhangela Imbali Yakhe


Abantu bejabulela ukutshiya umsebenzi kukaMnu. Robert Gabriel Mugabe
Abantu bejabulela ukutshiya umsebenzi kukaMnu. Robert Gabriel Mugabe

UMongameli Robert Mugabe useze wavuma ukwehla esihlalweni kulandela ukungenela kwabakubutho bemkhuthaza ukuthi enze njalo ngoba umumo uqhubeka uwonakala elizweni ngenxa yabantu abamhanqileyo abakade bemtshelela eceleni ikakhulu umkakhe uNkosikazi Grace Mugabe labanye.

Izizalwane zeZimbabwe zamukele ngenjabulo leli nyathela elithethwe nguMugabe lapho abhale incwadi wayithumela edale yabalwa ngumlawuli wedale lephalamende uMnu Jacob Mudenda ngoLwesibili.

Amalunga alelidale ebephakathi kokusungula uhlelo lokumxotsha uMugabe kusetshenziswa indlela yedale lephalamende, ebizwa ngokuthi yi-impeachment.

Encwadini yakhe uMugabe uthe ukubone kufanele ukuthi ayehle esihlalweni ngoba efuna ilizwe leZimbabwe liqhubekele phambili kakuhle.

Wengeze wathi isinqumo lesi usithethe ngenhliziyo yakhe yonke kungala kwethuswelwa loba ukubanjwa ngamandla.

Ngubani owayesazi ukuthi leli langa eliyisithutha kangaka lizofika lapho izizalwane zeZimbabwe ebesezisithi sezikhathele ngombuso kaMugabe obusuleminyaka phose engamatshumi amane-37 ebusa ngocuku.

IStudio Seven ikhangela muva imbali kaMugabe lapho owaqala ehlonitshwa ngumuntu wonke emhlabeni jikelele laseZimbabwe kodwa namhla lokhu abantu ukuthi bajabule njani besizwa ukuthi useze wasuka kulesi sikhundla.

UMnu. Robert Gabriel Mugabe wathetshulwa yingwe mhlaka February 21, ngomnyaka ka1924, eKutama Mission esiqintini sako Zvimba esingenyakatho yase Zimbabwe.

Wayengomunye wabantwana abahlanu bakamuyi Mnu. Gabriel Mugabe Matibiri loNkosikazi Bona.

Uyise wayengumbazi wadabula ilizwe waze wafika koBulawayo, edinga umsebenzi. Wacina esiba lesithembo, ngokuthatha elinye ikhosikazi, uNkosikazi Colleta.

UMugabe waqala isikolo eKutama Mission. Wangena izifundo zakhe zaphezulu zekholitshini e Fort Hare. Wazophenduka ekhaya, wafundisa e Hope Fountain Mission.

Ngomyaka ka 1955, waya eNorthern Rhodesia, wayafundisa e Chilimbana Training College.

Ngemva kweminyaka emithathu, uMugabe waya e Ghana. Wafundisa e St Mary’s Teacher Training College lapho ahlangana lomkakhe wakuqala, uNkosikazi Sally Heyfron; batshada ngomunyaka ka 1961.

Ukwethekela kwakhe ekhaya ngo 1960 kwaqondana lodlakela emalokitshini abantu belwela amalungelo alinganayo.

UMugabe wakhetwa ukuba ngunobhala jikelele ebona ngezokwethulwa kwemibiko ebandleni le Democratic Party.

Uhulumende wase Rhodesia wavimba ukusebenza kwebandla le Democratic Party okulapho laguqula igama selizibiza ngokuthi yiZimbabwe African People's Union (ZAPU) ikhokhelwa ngelinye lamaqhawe wempini yokukhulula iZimbabwe owayesebenza ukulwela amalungelo ezisebenzi zonsundu umuyi uDr Joshua Mqabuko Nkomo.

UMugabe labanye bacina bekhonona ngobukhokheli bukaNkomo, ngo 1963 yena labanye baqala elabo ibandla ele Zimbabwe African National Union (ZANU) eyayikhokhelwa ngumfundisi Ndabaningi Sithole.

Mnyaka munye u Mugabe labanye bakhe babotshwa bavalelwa ejele okweminyaka elitshumi eGonakudzingwa.

Owayeyinhloko kahulumende ye Rhodesia, ngaleso sikhathi, u Ian Douglas Smith, wavuma ukuthi uMugabe akhululwe ukuze aye emhlanganweni waseLusaka, eZambia.

Ngemva kwalokho, umanyano wePatriotic Front, owawu hlanganisa uMugabe loNkomo, wavuma ukuyahlala phansi bekhulumisana lo Ian Douglas Smith, umlamulankunzi kungu hulumende wele Bilithani, eLancaster House eLondon.

Ebhukwini lakhe elilesihloko esithi, “The story of my life”, uNkomo wabhala ukuthi uMugabe wamangalisa wonke umuntu ngemva kwesivumelano se Lancaster House, lapho wabika ukuba yena labanye bakhe beZANU sebencintisa ukhetho lwakuqala lweZimbabwe ekhululekileyo bezimele njengebandla hatshi phansi komanyano wePatriotic Front.

Ngo Lwezi ngomnyaka ka 1980 emzini weNtumbane, koBulawayo, kwaqhamuka ukulwisana okubi phakathi kwamasotsha ayekuviyo le ZANLA lele ZIPRA.

Impi yeNtumbane ibikwa yenza kwaba lokuhlakelwa kwamasotsha amanengi amacele womabili.

Ukufuthelana lokhu kwaqhubeka okokuthi ngo Zibandlela, ngomnyaka ka 1983, uhulumende weZANU wasungula uhlelo olwabonwa ngabanengi ukuba njengelwenzondano lobandlululo olwaluqondiswe ebantwini besiNdebeleni ezabelweni zeMatebeleland lezeMidlands.

Lesi sihluku sabizwa ngokuthi yi “Gukurahundi” lapho okwabulawa ngocuku olukhulu inkulungwane ezedlula amatshumi amabili zabantu makhaza (Twenty Thousand), ababengahlomanga, ababegoqela omama ababezithwele, labantwana. Esikhathini esilokhe sibabazwa ngabanengi, ukuthi yisikhathi esaba mnyama embalini yeZimbabwe isithole uzibuse.

UMugabe ngokwakhe ayithiyona, “Yisikhathi sokuhlanya” lapho ebuzwa ngaleso sihluku.

Okwaze kwabamba ngamandla ukuthi ngomunyaka ka 1987, umoyi uDr. Joshua Nkomo, ukubana avume ukukhumisana umulotha loMugabe, esebone ukuchitheka kwegazi elinengi em’hlukulweni wase mandebeleni. Kwalotshwa isivumelwano sokumanyana, eseUnity Accord.

Emaphethelweni yeminyaka (kubo1990) uMugabe wabhekana lokuqonga kwamazwi okuphikisa umbuso wakhe okwakungazake kwenzakale kubangelwa yikugugudeka lokonokala kwesimo somnotho elizweni, okuyikho osokumfikise kulanga lalamhlanje lapho uMnu. Robert Gabriel Mugabe, wako Gushungo eselobe incwadi yokutshiya isikhundla sokuba ngumongameli umbuso wakhe ufika emaphethelweni.

Imbali kaMnu. Robert Mugabe
please wait

No media source currently available

0:00 0:05:41 0:00

XS
SM
MD
LG