amalinks wokungena

Breaking News

Abanye Bamukela Inhlelo Ezethulwe nguMnu. Mthuli Ncube Ezokunciphisa Indleko Zikahulumende


Mthuli Ncube
Mthuli Ncube

Kulabanye abamukele inhlelo ezethulwe ngumpathintambo wogatsha lwezemali le notho yelizwe, uMnu. Mthuli Ncube, ezokunciphisa indleko zika hulumende ukuze kutholakale imali ezaqhuba inhlelo ezibhekane lokuthuthukisa impilakahle kazulu kanye lokubhadala izikwelede zelizwe.

Kodwa abanye ababalisa izisebenzi zikahulumende bathi inhlelo lezi zizakwenza impilo kazulu ibelukhuni.

Kuminyaka edluleyo imali ebhekane lokuholisa izisebenzi zikahulumende ibiginya inani elingamatshumi ayisitshiyagalolunye lane ekhulwini (94 %) yendleko zonke zikahulumende.

Kodwa umbiko owethulwe nguNcube izolo utshengise ukuthi inani lemali ebhekane lokuholisa izisebenzi zikahulumende yehlisiwe okwenze ingatsha ezifana lezemfundo lolwempilakahle kazulu zithole imali ethe xaxa.

Isakhamuzi seHarare uMnu. Thembelihle Sihwa uthe bekubalulekile ukuthi inani lemali eqondane lemiholo yezisebenzi liyehliswe ukwenzela ukuthi kube lenye imali esalayo ukuze iqondane lokusungula inhlelo ezithuthukisa ilizwe.

“Sithanda ukubonga ibudget le ethulwe nguMthuli Ncube, siyamtshayela ihlombe ikakhulu lapho aqume khona imholo yeziphathamandla zikahulumende ebezibhadalwa imali ezinengi kakhulu siyambonga sibili njalo sithemba ukuthi i5 percent yonale ingasetshenziswa kuzinye izinto ezingasinceda elizweni lapho siyambonga ngoba abantu laba bahlezi bebehola imali enengi kakhulu ngakho ke lokhu siyakujabulela,” kutsho uSihwa.

Njengendlela yokufinyeza indleko zikahulumende uNcube uthe kuqala mhla ka 1 Zibandlela 2019, uhulumende uzehlisa umholo weziphathamandla zika hulumende ezikuzinga laphezulu ezibalisa labaphathintambo ngokuhlanu ekhulwini, i5%.

Uqhubekele phambi esithi akusela mota kahulumende ezahlala emzini wesisebenzi sikahulumende isetshenziswa imisebenzi engelani lohulumende njengoba uhulumende ubelahlekelwa yimali enengi ethela amafuta kulezo zimota kanye lokuzilungisisa.

Kodwa abakhulume leStudio 7 baveze ukungabi lethemba lokuthi uhulumende uzagcwalisisa lezi zinqumo ezethulwe nguMnu. Ncube, ikakhulu kukhangelisiswa ukuthi uhulumende weZANU PF ulembali yokungalandeli lezo zinqumo.

“Izinqumo ezithethwe ngumnumzana Ncube zibalulekile sibili ezibhekane lokulondoza imali kahulumedne ezifana lokuthi izimota zikahulumende zingasasetshenziswa emdeni wezisebenzi zikahulumende lokhu siyakubona ukuthi imali enengi ibilahleka uhulumende ethenga amafutha ukuthi lezi zimota zisebenze kodwa kukhanye sezisetshenziswa emdeni okungelani lomsebenzi kahulumende. Lokhu kuzanceda ekulondolozeni imali ekade ilahleka ngaleyo ndlela. Kodwa ukuthi lokhu kuzenzakala na, ngolunye udaba olutshiyeneyo ngoba siyakwazi ukuthi uhulumende weZANU PF ulembali yokusebenzisa imali ngendlela engayisiyo njalo ulembali yokuthi ezinye inhlelo eziyabe zikubudget kazilandeli so sikhangelele ukuthi lokhu kuntshintshe,” kutsho uNcube.

Kodwa abanye bathi kunzima ukuthi babelethemba lokuthi leyo mali elondolozwa nguhulumende izasetshenziswa kunhlelo ezithuthukisa uzulu kulandela imbiko ebhalwe kugwalo luka hulumende olwe Transitional Stabilisation Program lapho uNcube athi kuzafanele kwengezelelwe imali ephiwa amalunga edale lephalamende.

UNcube ubeke imali eyizigidi ezintathu lenkulungwane ezingamakhulu ayisitshiyagalombili amadola ($3.8 million) eqondane lokwakhiwa kwendlu yedale lephalamende.

Ngokutsho kukaMnu. Pride Mukono ongomunye olwela amalungelo obuntu, indlu yephalamende entsha ayibalulekanga ngoba yonale ehlezi ikhona yanele udubo lungolokuthi kufanele kufinyezwe inani lamalunga edale lephalamende elinegi okudlulisileyo kukhangelwe ubuncane belizwe le Zimbabwe.

“Imali ekhulunywayo efika 3.8 million okuthwa kuzayakhwa iphalamende eMount Hampden ngaphandle kweHarare, sibona kuyimali elahlwayo ngoba iphalamende ekhona abayisebenzisayo ilungile njalo isendaweni yokuthi wonke umuntu nxa efuna ukuya ephalamende esiyabona ukuthi kuyenziwani uyenelisa ukuhamba eyezibonela. Lokhu okokuthi bayakhe iphalamende khatshana labantu kutshengisa ukuthi sebefuna ukucatshela abantu njalo sebefuna ukuthi imali yelizweni ibisetshenziswa kuzinto ezingenzi ukuthi ilizwe liyephambili,” kutsho uMukono.

Kunjalo nje, inhlanganiso elwela ilungelo lababalisi basemaphandleni eye Amalgamated Rural Teachers Union of Zimbabwe yethule umbiko obhaliweyo namhlanje ikhankasela ukuthi izisebenzi zikahulumende ziholiswe ngedola le Melika.

Lokhu kuza ngemva kokuba uhulumende laye esethelisa uzulu othenga impahla ezifana lezimota phandle kwelizwe ngemali yaphandle.

Inhlanganiso le ithe izatshengisela mnhla ka 29 lo 30 Lwezi nxa uhulumende engavumelananga lalesi sinqumo.

Imizamo yokuthi sixoxisane lenkokheli zaleyinhlanganiso ecingweni yehlule.

Kodwa uMnu. Mbuso Matshazi ongumbalisi uthi ukuqhubekela phambili ehola imali yeBond note le RTGS ngesikhathi intengo siqonge kanje kwengezelela ubuyanga bezisebenzi zikahulumende.

“Ngibona kungani uhulumende kumele asincedise njengabantu abamsebenzelayo ukuthi imholo esilayo ayisahambelani lentengo yezinto esezikhwelile kangaka njalo kungaba ngcono lathi siphiwe amadola emelika ngoba uhulumende laye ucacile izolo ukuthi laye uzathelisa abantu ezinye izinto ezingengezimota ngedola lemelika , so kungaba kuhle ukuthi lathi sisebenzise leyo mali ngoba nxa sihola nge RTGS akusincedisi ngalutho,”

Lesi sinqumo esithethwe ngababalisi basemaphandleni sikhangelelwe ukuthi sizabambanisela ezinye inhlanganiso zababalisi kanye lezinye izisebenzi zikahulumende ekufuqeni udaba lolu kuhulumende.

Izisebenzi zikahulumende sezilesikhathi eside zikhonona zisithi iholo lazo kufanele lingezelelwe.

please wait

No media source currently available

0:00 0:06:27 0:00

XS
SM
MD
LG