Izidumbu zabantu abafele engozini yezulu lesiphepho eManicaland ezibikwa zisedlula amakhulu amathathu zilokhu zingakhitshwa emhlabathini lapho ezigqibeleke khona ukuze zingcwatshwe kuhle ngesizatho sokuthi uhulumende uthi akalayo imitshina yokwenza lumsebenzi.
Ezinye zezidumbu lezi zimbokothwe zinkalakatha zamatshe athwelwe ngamanzi, adinga ubungcitshi obuthile lamandla edlula awomuntu wenyana nje ukuze asuswe.
Iziphathamandla zeEuropean Union (EU) ezethekelele eChimanimani ngoLwesine zithi akulandlela yokukhipha izidumbu lezi ngobunengi okwamanje.
Lanxa kunjalo, izimuli ezilahlekelwe yizihlobo lokhe ziphanda ngezandla emizameni yokukhipha izidumbu lezi loba-nje kungelula.
Uhulumende uthi inani labafele kusehlakalo lesi okwamanje likukhulu eilodwa elilamatshumi afika phose eyisitshiyagalombili, 179.
Iziphathamandla zeEU lezeUnited Nations ezethekelele eManicaland zithi zikhathazekile ngembiko yokuthi amalunga ebandla leZanu PF ancitsha amalunga eMDC ukudla okuphiwa abakhukhulelwe imizi.
Abezinye inhlanganiso ezizimeleyo bathi sebehluthunelwe umsebenzi wokwaba ukudla lokhu ngamaluga eZanu PF.
Imuli ezidinga uncedo oluphuthumayo eManicaland zibikwa zidlula inkulungwane ezingamatshumi amane, 40,000.
Ingcwethi kwezombusazwe uMnu Rejoice Ngwenya utshele iStudio 7 ukuthi kuyadanisa ukuthi uhulumende uthu kalayo imitshna engasetshenziswa ukugebha izidumbu.