Lanxa amehlo kahulumende lawenhlanganiso ezizimeleyo eqhubeka eseManicaland lapho okuphathiswa khona abawelwa yingozi yezulu lesiphepho, abantu abanengi emaphandleni bathi sebesifa ngendlala njalo badinga usizo oluphuthumayo.
Abakhulume leStudio 7 enhla langezansi yeMandebeleni bathi umumo awubamelanga kuhle njalo bathi nxa bengasatholanga uncedo lokudla kusikhatshana esilandelayo bangaba sesimeni esibi kakhulu.
Omunye wabantu laba yisakhamuzi sakoMvundlana, eTsholotsho uMnu Zithamkhulu Moyo, yena uthi lanxa bekhona abaholiswa umumbu lugatsha lukahulumende olubona ngenhlalakahle kazulu olweSocial Welfare, abanengi kabakutholi lokhu kudla.
“Abantwana bavuka benatha amahewu; okwetshukela asikhulumi ngakho vele. Mina ngilabazukulu abangu-9. Sebephenduke baba ngamasela agqekeza ezindlini zabantu abantwana,” kutsho uMnu Moyo.
UMoyo ukhale njalo ngezulu esithi nxa lingasananga, izifuyo zizakufa ziphele.
Amazwi kaMoyo agcizelelwe yisakhamuzi seMawane, eGwanda, uMnu Gabriel Moyo.
“Kunje-nje mina izolo bagayise igogogo lokucina; ukuthi ngizakhangela ngaphi ngisuka lapho angikwazi. Kabasiphathise abenhlanganiso ezizimeleyo,” kutsho uMoyo.
Umanyano weUnited Nations uthi kulendlala embi eZimbabwe lonyaka ehlasele abantu abedlula izigidi ezinhlanu, 5, 3 million.
Ngokunjalo, umanyano lo uthi udinga imali engena kuzigidi lezigidi zamadola eMelika eyokuthengela abantu laba ukudla.
Abanye bathi ukudla kwenhlanganiso ezizimeleyo ezifana laboWorld Food Program kungabaphathisa kakhulu ngoba okukahulumende okwabiwa lugatsha lweSocial Welfare kuphiwa ngokukhethana.
Lokhu kugcizelelwe yisakhamuzi sePlumtree esigabeni seNyabane uMnu Trymore Mpofu.
“Ukhansila wethu ngoweZanu PF, so akwenzayo yikuthi wabela abantu ukudla ngobandlululo encitsha abamabandla aphikisayo,” kutsho uMpofu.
Asenelisanga ukukhuluma leziphathamandla zeZanu PF ngaloludaba. Kodwa lelibandla lihlezi likulandula ukuthi lisebenzisa ukudla njengesikhali sokujezisa abasekeli bamabandla aphikisayo.