Inengi lithi ukukhwela kwentengo yokudla okugoqela impuphu, isinkwa lokunye okutshiyeneyo sokwenze impilo yaba lukhuni ngamandla.
Intengo yempuphu ikhwele kumaviki amathathu edluleyo njalo i10 kg isibiza amadola alikhulu, $100, kuthi i20 kg yona isiyi$185.
Isinkwa sona sikhuphuke ngempelaviki sisuka ku$14 ilofu eyodwa saya ku$18.
Abasola umbuso weZanu PF bathi lokhu kuveza ukwehluleka kukaMongameli Emmerson Mnangagwa lohulumende wakhe.
Isikhulumeli somkhokheli weMDC uMnu Nelson Chamisa, uDr. Nkululeko Sibanda uthi ezombusazwe ezingamanga kuhle yizo ezixotsha abatshali bezimali eZimbabwe.
Ngokunjalo, uthi uMnangagwa kumele avume ukukhulumisana loChamisa bahlale phansi.
“Sifuna ukuthi inkulumo zilethe ukuhlonitshwa komthetho. Yikho okwakuqala okumele kwenziwe ukuze kulungisiswe umnotho,” uDr. Nkululeko Sibanda utshele iStudio 7.
Owake waba ngumeli weInsiza South edale lephalamende elilunga leZanu PF uMnu Malaki Nkomo, uthi ngempela kumele uMnangagwa loChamisa bakhulumisane.
Kodwa uthi uChamisa kumele angene kunkulumo ezivele zikhona phakathi kukaMnangagwa lamabandla aphikisayo amancane.
“Kababuye kukhulunyiswane, kodwa engikusolayo yikuthi bona bazenze bona abangcono kakhulu ekubuseni. Kumele babuye kunkulumo ezikhona,” kutsho uNkomo.
Uhulumende wakweleSouth Africa kumaviki asanda kwedlula uthe ukudilika komnotho weZimbabwe kubangela yikudonselana okukhona kwezombusazwe.
Ngakho, uthe kumele amabandla ezombusazwe akhulumisane kulungiswe umnotho. Ingcwethi kwezombusazwe uMnu Dumisani Nkomo uthi uvumelana lalinkuthazo.
“Yinto eqakatheke kakhulu ukuthi abezombusazwe okugoqela uMnangagwa loChamisa bakhulumisane ukuze indaba le ilungiswe,” kutsho uNkomo ekhuluma leStudio 7.
Wengeze wathi inkulumo lezi kumele zenziwe ngokuphangisa ukuze kuqedwe ubunzima uzulu abhekane labo.
Ekhuluma phezu kwenkuthazo yeleSouth Africa, isikhulumeli sikaMnangagwa uMnu Geoge Charamba utshele iphephandaba leHerald kunsukwana ezedluleyo ukuthi kabasoze bavume abakwamanye amazwe bengenela kudaba lweZimbabwe.
Sibuze ilunga leZanu PF njalo uMnu Malaki Nkomo ukuthi njengoba uChamisa esala ukungena kunkulumo ezikhona phakathi kukaMnangagwa lamabandla amancane ezePolad, kungani uMnangagwa engavumi ukukhulumisana loChamisa eceleni.
“Hatshi, akungeke kuvume ngoba umbuso usezandleni zeZanu PF. Ngakho onguye ongekho embusweni kavume yena ukuthi atshelwe ngumuntu osemandleni ukuthi enzeni,” kugcizelele uMnu Nkomo.
UChamisa laye ngakolunye uhlangothi uthi uzimisele ukuhlala phansi loMnangagwa bebabili hatshi ukuthi angene kunkulumo zePolad.
Sibuze njalo uDr Sibanda ukuthi kungani uMnu Chamisa laye engavumi kuphela ukuhlangana loMnangagwa kungela migoqo.
“UChamisa ukhiphe yonke imigoqo ngoba nguye owaqala ukubiza uMnangagwa ukuthi abuye etafuleni kukhulunyiswane ukuthi umnotho ungalungiswa njani,” kutsho uDr Sibanda.
Inhlanganiso yeInternational Monetary Fund ithi umnotho weZimbabwe uzancipha ngesilinganisa sokuyisikhombisa ekhulwini lonyaka, i7.2 percent.
Ingcwethi kwezenotho zona zithi ulakho ukuncipha ngezinga eliphezulu njalo ngomnyaka ozayo nanku uhulumende ukhanya engazi ukuthi ebambe ngaphi atshiye ngaphi.