amalinks wokungena

Breaking News

Sesinqume Ukuthi Izisebenzi Zonke Zikhalale Umsebenzi Ngeviki Ezayo, Kutsho iZCTU


Two elderly women shop for mealie meal and other basic commodities, March 14 2019, in the Mutoko rural area of Zimbabwe. Eastern Zimbabwe receives help to fight drought induced hunger.
Two elderly women shop for mealie meal and other basic commodities, March 14 2019, in the Mutoko rural area of Zimbabwe. Eastern Zimbabwe receives help to fight drought induced hunger.

Inhlanganiso emela izisebenzi, eyeZCTU, ithi isiphume lohlelo lokuthi izisebenzi zikhalale umsebenzi ngeviki ezayo zikhonona ngeholo eliphansi njalo zikhalaza ngokuthi zihlawulwe ngedola leMelika.

Inyathelo leli liza ngesikhathi abongi sebelamaviki athize bephakathi kokukhalala umsebenzi befuna uhulumende ababhadale ngemali yeMelika.

Liza njalo ngesikhathi kulomkhankaso wokukhuthaza abantu ukuthi batshengisele ezitaladeni mhlaka 31 kulinyanga besola uhulumende weZanu PF ngokubalethela ubunzima empilweni ngokubusa kubi lokwehluleka ukulungisisa umnotho welizwe.

Unobhala jikelele weZCTU uMnu Japhet Moyo utshele iStudio 7 ukuthi basazokutsho ukuthi ukukhalala imisebenzi lokhu kuzakwenziwa kuwaphi amalanga.

Ukutshengisela kwabongi kubangele ukubotshwa kwabanye babo abalitshumi lantathu eHarare ngoMvulo. Kodwa bakhululwe ngemali yesibambiso ngoLwesibili.

Uzulu uthi kuyadanisa ukuthi uhulumende ugijimela ukuthengela iziphathamandla zakhe izimota khona kungelamithi ezibhedlela kanti labongi labo beholiswa okuyimadlana okungatsho lutho.

“Uhulumende kumele akhangele ama-priorities akhe,” kutsho ingcwethi ecubungula ezenotho uMnu Reggie Shoko.

Lanxa izisebenzi ezinengi zisithi zifuna ukuholiswa ngedola yeMelika, uShoko uthi kungaba ngcono ukuthi kusetshenziswe iRand lakweleSouth Africa ngoba imali yeMelika isilela elizweni.

Umsekeli kaMongameli Emmerson Mnangagwa uMnu Kembo Mohadi utshiye uzulu ekhuza umhlola ngempelaviki ngamazwi akhe okuthi uhulumende uyehluleka ukulungisa umnotho ngoba abantu abansundu kabazange bakufundiswe lokhu ngabelungu ngesikhathi ilizwe lithola uzibuse ngo1980.

Kodwa inengi lithi okubulala umnotho yinkohlakalo egcwele kuhulumende lakuZanu PF.

Inhlanganiso yeParis Club isanda kwala ukuboleka uhulumende imali engena kuzigidi lezigidi isithi kumele alungisise udaba lwamalungelo oluntu kuqala.

Izakhamizi zona zihlaba omkhulu umkhosi ngokudula kwezinto. Nangu uMnu Nicho Ndebele, isakhamuzi sakoMangubo, ePlumtree.

“Asisayazi yona itiye, akuselalutho esenelisa ukuluthenga ngoba izinto ziyadula. Asazi lokuthi senzeni bakithi,” kutsho isakhamuzi sakoMangubo, ePlumtree uMnu Nicho Ndebele.

Ukukhalala umsebenzi okuqoqwa yiZCTU lokhu lokutshengisela okuqoqwa ngamabandla aphikisayo lenhlanganiso ezizimeleyo mhlaka 31 kulakho ukuhlangabezwa ngodlame nguhulumende.

Isiphathamandla seZanu PF uMnu Obert Mpofu wethule umbiko wokuthi abaqoqa ukutshengisela lokhu yizitha. Wengeze wathi abagcini bomthethu bazaluphatha ngendlela abayaziyo loludaba.

Esinye njalo isiphathamandla seZanu PF uMnu Believe Gaule uthi abangavumelani lakho yikutshengisela ngodlame.

“Isisekelo seZimbabwe siyakuvumela ukutshengisela ngokuthola… kodwa lokhu ukuvala imigwaqo lokutshisa amathaya ayisikho kutshengisela lokhu, yikuganga,” kutsho uMnu Gaule.

Idola leZimbabwe lona liqhubeke lilahlekelwa luhlonzi emkambo osemthethweni ngoLwesibili lapho idola elilodwa leMelika ebeselilingana khona lamadola eZimbabwe angamatshumi ayisithupha lanhlanu kumbe 1 is to 65.87. Ngeviki edluleyo beliku 1 is to 63.75.

Kolunye, njalo udaba isiphathamandla senkampani yeDrax International uMnu Delish Nguwaya, yena obesemalaviki amathathu obotshelwe ukuthola umsebenzi wokuthengela uhulumende izinto zokusebenzisa emizameni yokulwisana leCoronavirus ngokuqamba amanga ukhululwe ngemali yesibambiso namuhla.

Udaba lolu lwabangela ukubotshwa njalo kukamphathintambo wezempilakahle uMnu Obadia Moyo.

UMoyo uxotshwe umsebenzi nguMongameli Emmerson Mnangagwa phezu kwaloludaba ngoLwesibili.

please wait

No media source currently available

0:00 0:06:58 0:00

XS
SM
MD
LG