amalinks wokungena

Breaking News

Siyalamukela Inyathelo Lokuthuthukisa Abensundu Kwezamabhizimusi, Kodwa...


Abamabhizimusi labacubungula ezenotho bathi umthetho weIndigenisation and Economic Empowerment Act ngumthetho omuhle kakhulu njengoba ujonge ukuthuthukisa abensundu kwezamabhizimusi, kodwa bathi uhulumende uwethule ngenjongo yokudinga usekelo kuzulu phambilini kokhetho hatshi ukuthuthukisa abensundu.

Lumthetho, olotshwe igama ngumongameli Robert Mugabe kuviki edluleyo uthi abensundu kumele babe lesilinganiso sokungamatshumi amahlanu lanye ekhulwini –51% kuwo wonke amankampani amakhulu awabantu abangasizo zizalwane zeZimbabwe.

Lumthetho usolwa ngabanengi ngoba ukhanya ujonge ukuthatha amankampani abamhlophe, agoqela awemigodi kanye lamabhanga, njengalokhu okwenzakala emapulazini abamhlophe ngomnyaka ka2000. Umphathaintambo wohlangothi olubona ngokuthuthukiswa kwabensundu, uMnu Paul Mangwana ulandule lokhu kodwa waveza ukuthi abamhlophe kuzamele bavumele abensundu ukuthenga isilinganiso kumankampani abo, kungakhathalekile ukuthi ngabamhlophe abazalelwa eZimbabwe kumbe hatshi.

Isiphathamandla senhlanganiso ekhankasela ukuthuthukiswa kwabensundu kwezamabhizimusi i Affirmative Action Group (AAG) uMnu Sam Ncube uthi laloba besekela ukuthuthukiswa kwabensundu, babona ingani inyathelo leli lizakwenza umnotho ubhidlike usiyaphambili.

Kunjalo nje ingwethi ecubungula ezombusazwe, uMnu Rejoyce Ngwenya, utshele uNtungamili Nkomo weStudio 7 ukuthi ukwethulwa kwalumthetho yindlela nje kahulumende eyokudinga usekelo phambilini kokhetho.

Ezinye Indaba ZeStudio 7...

XS
SM
MD
LG